Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on Eestis biojäätmete eraldi kogumine kohustuslik ja selle nõude eiramisel võib trahvi saada. Mullu 14. aprilli lehes kirjutas Harju Elu, et biojäätmete kogumisega on valdades parasjagu segadust.

„Kõige tähtsam on, et biojäätmed ei satuks olmejäätmete ega muidugi mitte ka pakendite sekka — need rikuvad kogu muu jäätmemassi, hakates käärima ja mädanema. Samas on biojäätmed oluline ressurss, mida on võimalik ringlusse võtta kas kompostides või veel parem — suunates biogaasitehasesse, kus sellest saab biometaan, millega sõidavad Tallinna linnaliinibussid. Lisaks veel kääritusjääk, mida saab kasutada põldudel väetisena," selgitas Rüütelmann.

Olukord oluliselt parem

Võrreldes aastataguse ajaga on tema hinnangul olukord oluliselt parem: omavalitsused on hanked teinud, elanikke teavitanud ning mõnel pool ka koostöös jäätmevedajatega teinud lisateavitust oma kanalites.

„Osades Harjumaa valdades on rohkem neid elanikke, kes soovivad oma biojäätmeid ise kompostida. See võimalus on olemas, samas tuleb vajadusel oma kompostivõimekus jooksvalt ringi hinnata – näiteks, kui on näha, et biojäätmeid tekib palju, võiks ikkagi kompostrile lisaks tellida ka biojäätmete konteineri," soovitas Margit Rüütelmann.

Väikese krundiga eramutes ei pruugi olla lõpuks ka ruumi ja vajadust suure hulga komposti järele. Äraantavate biojäätmete kogused on Ringmajandusettevõtete Liidu andmetel võrreldes eelmise aasta kevadega oluliselt suurenenud.

Jõelähtme vald esirinnas

Eesti Keskkonnateenuste (EKT) andmetest nähtub, et eriti positiivselt torkab silma Jõelähtme vald, kelle hange oli tehtud selliselt, et elanikel on mugav biojäätmeid ära anda. Seal on biojäätmete ära andmine alates kevadest oluliselt kasvanud. Tänaseks moodustavad nende biojäätmete kogused juba ligi kolmandiku kõikidest olmejäätmetest.

„Nii see peakski olema. Umbes sellises suurusjärgus kodumajapidamistes biojäätmeid tekibki," tunnustas Rüütelmann Jõelähtme vallavalitsust. Jõelähtme vallas tõi vedaja kõikidele elanikele biojäätmete konteineri ja need, kes ise kompostivad, said avalduse alusel konteineriga kompostimisest vabaks.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja on veendunud, et Jõelähtme lähenemine – anda kõigile majapidamistele üle tasuta konteiner biojäätmete kogumiseks ja tasuta üleandmiseks – oli ainuõige.

„Sellega tekitati kohe inimestes teadlikus, et selline kohustus tuleb ning kellegi pole võimlalik mõelda välja probleemi, miks ei ole võimalik biojäätmeid sorteerida ning neid vedajale üle anda. Prügi sorteerimise ja liigiti üleandmise vajaduse teadlikkus järjest kasvab ning see muutub ajaga sama elementaarseks nagu turvavöö sulgemine või tulede põlema panemine, kui alustame sõitu autoroolis," ütles Umboja.

Miks koguda biojäätmeid liigiti?

Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal. Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%. Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.

Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajanduses väetisena. Segaolmeprügist biojäätmete eraldi väljasorteerimine ja neile taaskasutusturu loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Lisaks on võimalik biojäätmeid välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks.

Harju Elu artikkel täies mahus: https://harjuelu.ee/biojaatmete-kogumine-on-harjumaal-kaima-lainud-enam-vahem/

Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri ja jäätmete kogumise juhendid: https://joelahtme.ee/jaatmemajandus

Jõelähtme valla korraldatud jäätmevedu: https://joelahtme.ee/korraldatud-jaatmevedu