Jõelähtme vallas on kolm korralikku hobialuste sadamat: Kaberneeme, Neeme ja Koljunuki.

KABERNEEME SADAM

Kaberneeme sadam suvel 2020. Foto Signe Valdmann

Jõelähtme valla idapoolseim sadam asub Kolga lahe läänekaldal Kaberneemes. Sealkandis on merd sõidetud ja kala püütud juba sajandeid. Näiteks on ajalooraamatus märgitud Kaberla küla, kus oli 1375. aastal aset leidnud Eesti ja Rootsi kalameeste vaheline kokkupõrge. Rootsi kalureid olid ajendanud üle mere sõitma eriti rikkalikud lõhevarud, mis neis vetes tol ajal leidusid.

19. sajandi teisest poolest kujunes aga Kaberneemest tähtis kalasadam ja hiljem ka kalatööstus. Kirovi kalurikolhoosi osana leidis see sadam aktiivset kasutust ka nõukogude ajal.

Kaberneeme sadam on väga ilus koht, kuhu tasub tulla nii mööda vett kui ka teed pidi. Sealsamas kõrval on ilus liivarand.

Kaberneeme jahisadam sai uue hingamise 2015.aastal kui sadam EAS-i toel renoveeriti. Tööde käigus pikendati idamuul, mis pakub kaitset idakaarte tuulte ja lainete eest, akvatoorium süvendati 2,5 meetrini, paigaldati uued ujuvkaid ja paigaldati kaasaegne navigatsioonimärgistus.

Samal ajal ehitati väikealuste veeskamiseks turvaline slipp ja selle teenindamiseks kaldale ruumikas ala paadihaagiste ja autode parkimiseks. Tänu sellele saab sadam pakkuda püsiklientidele ka nii nimetatud kuiva kaikoha teenust (dry-berthing).

2018. aastal tehti sadama renoveerimistööde II etapp, mille tulemusel laiendati Alexela tanklakaid ning paigaldati uus 60 meetrine ujuvkai, mis töötab ka laine-leevendajana. Täna on sadamas väikelaevnikele pakkuda kokku 50 kaikohta (sh 10 külaliskohta).

Suvehooajal on sadamas avatud Sadamakohvik, võimalik on rentida saunamaja, liivarannal on lastetele mänguväljak ja avatud on KA:MA käsitöö kiosk.

Kaberneemest merele minnes jääb lühikese paadisõidu kaugusele mitu ilusat väikesaart, mida külastada. Enamik neist on küll kaitse alla võetud ja seepärast tuleb eelkõige lindude pesitsemise ajal tähelepanelik olla ning eelnevalt kindlaks teha, kuhu tohib minna ja kuhu mitte. 

 

NEEME SADAM

Neeme sadam sügistormis 2020. Foto Signe Valdmann

Neeme sadam asub Ihasalu poolsaare idakaldal Neeme külas. Nii loodus kui küla ise on siin erakordselt ilusad. 2002. aastal märkas seda ka Eesti president, kes kuulutas Neeme Eesti kauneimaks külaks. Siia tasub tulla – kui meritsi ei õnnestu, siis võib selle tee ka maad maitsi ette võtta.

Asukoha poolest on Neeme läänetuulte eest hästi kaitstud, kuid teistele tuultele ehk veidi enam avatud kui Kaberneeme sadam. Neeme sadama ajalugu ei ulatu sajandite taha, kuid siingi on meri varasemal ajal väga kalarikas olnud ja sada aastat tagasi olid neis vetes Eesti parimad lõhepüügi kohad.

Nõukogude ajal kuulus Neeme sadam Kirovi kalurikolhoosile, kes seda kasutas ja laevatatavas seisukorras hoidis. Pärast taasiseseisvumist jäi aga sadam vallale ning sadama eest ei hoolitsetud tegelikult aastaid. Põhja- ja idakaarte tuuled, mis muulide vahelt sisse puhuvad, uhtusid sadama liiva täis ning madala veetasemega muutus sadam praktiliselt kasutuskõlbmatuks. Kui olukord juba päris käest ära oli läinud, leidus õnneks kümmekond kohalikku kalameest, kes otsustasid sadama päästmise enda õlgadele võtta.

Pikalt kavandati töid ja otsiti rahastamisallikaid, kuni viimaks PRIA kaudu saadi sadama renoveerimiseks vajalik toetus. Täna on sadamal jälle korralikud lainemurdjad ja akvatooriumi sügavus vähemalt poolteist meetrit. Avamerepurjekate jaoks jääb seda küll veidike väheks, kuid väiksemad purjekad ja keskmise suurusega mootorpaadid saavad kenasti hakkama.

Sadamas on olemas ka slip, kus väiksemaid paate saab treileriga vette lasta ja välja tõmmata. Külalispaatidele kaheksa kaikohta. Randuda saavad alused süvisega kuni 1,6 meetrit ja pikkusega kuni 24 meetrit. Sadamas on ka Alexela tankla.

Kui Neeme sadamast merele minna, ei jää head kalakohad kaugele, kui aga niisama meresõitu nautida, võib suuna Koipsile või Rammule võtta ja ega Prangli või Äksigi kaugele jää.

KOLJUNUKI SADAM

Suveõhtu Koljunuki sadamas 2020. Foto Signe Valdmann

Koljunuki sadam asub Ülgase külas ning erineb Kaberneemest ja Neemest selle poolest, et oma tänasel kujul on ta värskelt rajatud sadam. Nõukogude ajal siin sadamat ei tegutsenud. Tõsi küll, esimese vabariigi ajal asus Koljunuki neemel (või ka Kaljunuki või Koljuotsa neemel, nagu seda varem nimetatud on)  kaubasadam, mille kaudu veeti Eestist välja Ülgase fosforiidikaevandustes kaevandatud fosforiiti. Ülgaselt Koljunukile viis kitsarööpmeline raudtee ja rannal oli sadam, kus fosforiiti vedanud laevad silduma mahtusid.

Enne kaubasadamat asus samas kohas kalasadam, kuid selle ajajärgu kohta pole täpsemat informatsiooni õnnestunud leida. Koljunuki sadama ehitus algas 2009. aastal ning võib öelda, et sadam kerkis tegelikult tühjale kohale, sest esimese vabariigi aegsetest sadamaehitistest polnud järel suurt mitte midagi. Uue sadama ehitamine oli tõsine ettevõtmine ja suur investeering, mille taga seisab mees, kes Koljunukil ise elab – Andres Vainola.

Koljunuki sadam ei kerkinud mitte ainult füüsiliselt tühja koha peale, vaid ka kohale, kus praktiliselt puudus kohalik kogukond. Kuid strateegiliselt on koht väga hea: ilus loodus, vahetus läheduses asub golfirada, mis annab piirkonna arengule väga head perspektiivid. Tänase seisuga võib öelda, et sadam toimib ja pakub tipptasemel sadamateenuseid nii väikelaevnikele kui turistidele.

Sadamas on olemas tänapäevane 22-kohaline ujuvkai, slip, veebikaamera, paadikuur, majutus, toitlustus, konverentsisaal jms. Faarvaater on korralikult tähistatud ja akvatoorium on süvendatud 2,5 meetrini. Selline sadam loob nii suure lisaväärtuse, et kogukond tema ümber tekib iseenesest.