Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmine
Keskkonnaamet on koostanud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse ja sellele oodati huvigruppide, eelkõige kohalike omavalitsuste ettepanekuid kuni 21. aprillini 2023.
Muudatus, mis kõige enam puudutab kohalikke omavalitsusi, on seotud rahvaürituste korraldamisega. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et munitsipaalmaal toimuvad rahvaüritused edaspidi Keskkonnaameti kooskõlastuseta. Keskkonnaamet ei näe vajadust anda ürituse läbiviimiseks topelt kooskõlastust, munitsipaalmaal viiakse edaspidi rahvaüritusi läbi kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja vastutusel. Erandina on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik rattaürituste korraldamiseks.
Kuna parkide planeerimisel on arvestatud kõrge külastuskoormusega ja pargid paiknevad sageli linnaruumis, on leevendus tehtud ka osalejate arvule rahvaürituse korraldamisel, lubades ettevalmistamata kohtadesse Keskkonnaameti nõusolekuta 50 asemel kuni 100 osalejat.
Ühtegi uut objekti kaitse-eeskirja muutmisega kaitse alla ei võeta ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta kaitsealuste objektide piire. Olemasolevate kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kohta leiab infot Eesti looduse infosüsteemist, kus on andmed 452 riikliku kaitse all oleva pargi, puistu ja arboreetumi kohta.
Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus
Keskkonnaamet tutvustas väljatöötamise kavatsust MS Teamsi vahendusel 4. aprillil kell 13 SIIN. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult aadressile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Lisainfo: Imbi Mets, tel. 329 5543, imbi.mets@keskkonnaamet.ee ja Riina Kotter, tel. 503 7128, riina.kotter@keskkonnaamet.ee.
Muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja
Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 9. septembri 2022 aasta käskkirjaga nr 1-2/22/312 on algatatud määruse „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Määrusega muudetakse kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorda. Ühtegi uut üksikobjekti ei võeta kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta objektide piiranguvööndi ulatust. Kaitsekorda muudetakse, et viia see kooskõlla looduskaitseseadusega. Hetkel kehtiv 2003. aastal kinnitatud eeskiri on vananenud.
Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 09.11–05.12.2022 Keskkonnaameti veebilehel. Kui soovite saada materjale paberkandjal koju, võtke palun ühendust Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise vanemspetsialisti Liggi Nammiga.
Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid ning kutsub aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja eelnõu menetluses. Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi) hiljemalt 05.12.2022.
Keskkonnaamet teeb looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti telefoni või kirja teel.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on 2022. a oktoobri seisuga kaitse all 1080 üksikobjekti, millest 566 on üksikpuud või puude grupid (salud, alleed), 419 geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud, kivikülvid, pangad, paljandid, koopad, astangud), 73 hüdrogeoloogilised üksikobjektid (allikad, karst, joad, kärestikud, järved) ja 22 maastikulised üksikobjektid (maastikku ilmestavad positiivsed (nn mäed, vallid) ja negatiivsed (orud, nõod, kraatrid) pinnavormid).
Kus asuvad riikliku kaitse all olevad üksikobjektid, saab vaadata Maa-ameti geoportaalist või keskkonnaportaalist.
Kui 05.12.2022 ei ole kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestab Keskkonnaamet, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu 2023. aasta alguses ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2023. aasta esimesel poolel.
Lisainfo: Liggi Namm, 522 6894, liggi.namm@keskkonnaamet.ee
Harju Elu: Jõelähtme vald on biojäätmete kogumisel Harjumaal esirinnas
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on Eestis biojäätmete eraldi kogumine kohustuslik ja selle nõude eiramisel võib trahvi saada. Mullu 14. aprilli lehes kirjutas Harju Elu, et biojäätmete kogumisega on valdades parasjagu segadust.
„Kõige tähtsam on, et biojäätmed ei satuks olmejäätmete ega muidugi mitte ka pakendite sekka — need rikuvad kogu muu jäätmemassi, hakates käärima ja mädanema. Samas on biojäätmed oluline ressurss, mida on võimalik ringlusse võtta kas kompostides või veel parem — suunates biogaasitehasesse, kus sellest saab biometaan, millega sõidavad Tallinna linnaliinibussid. Lisaks veel kääritusjääk, mida saab kasutada põldudel väetisena," selgitas Rüütelmann.
Olukord oluliselt parem
Võrreldes aastataguse ajaga on tema hinnangul olukord oluliselt parem: omavalitsused on hanked teinud, elanikke teavitanud ning mõnel pool ka koostöös jäätmevedajatega teinud lisateavitust oma kanalites.
„Osades Harjumaa valdades on rohkem neid elanikke, kes soovivad oma biojäätmeid ise kompostida. See võimalus on olemas, samas tuleb vajadusel oma kompostivõimekus jooksvalt ringi hinnata – näiteks, kui on näha, et biojäätmeid tekib palju, võiks ikkagi kompostrile lisaks tellida ka biojäätmete konteineri," soovitas Margit Rüütelmann.
Väikese krundiga eramutes ei pruugi olla lõpuks ka ruumi ja vajadust suure hulga komposti järele. Äraantavate biojäätmete kogused on Ringmajandusettevõtete Liidu andmetel võrreldes eelmise aasta kevadega oluliselt suurenenud.
Jõelähtme vald esirinnas
Eesti Keskkonnateenuste (EKT) andmetest nähtub, et eriti positiivselt torkab silma Jõelähtme vald, kelle hange oli tehtud selliselt, et elanikel on mugav biojäätmeid ära anda. Seal on biojäätmete ära andmine alates kevadest oluliselt kasvanud. Tänaseks moodustavad nende biojäätmete kogused juba ligi kolmandiku kõikidest olmejäätmetest.
„Nii see peakski olema. Umbes sellises suurusjärgus kodumajapidamistes biojäätmeid tekibki," tunnustas Rüütelmann Jõelähtme vallavalitsust. Jõelähtme vallas tõi vedaja kõikidele elanikele biojäätmete konteineri ja need, kes ise kompostivad, said avalduse alusel konteineriga kompostimisest vabaks.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja on veendunud, et Jõelähtme lähenemine – anda kõigile majapidamistele üle tasuta konteiner biojäätmete kogumiseks ja tasuta üleandmiseks – oli ainuõige.
„Sellega tekitati kohe inimestes teadlikus, et selline kohustus tuleb ning kellegi pole võimlalik mõelda välja probleemi, miks ei ole võimalik biojäätmeid sorteerida ning neid vedajale üle anda. Prügi sorteerimise ja liigiti üleandmise vajaduse teadlikkus järjest kasvab ning see muutub ajaga sama elementaarseks nagu turvavöö sulgemine või tulede põlema panemine, kui alustame sõitu autoroolis," ütles Umboja.
Miks koguda biojäätmeid liigiti?
Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal. Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%. Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajanduses väetisena. Segaolmeprügist biojäätmete eraldi väljasorteerimine ja neile taaskasutusturu loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Lisaks on võimalik biojäätmeid välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks.
Harju Elu artikkel täies mahus: https://harjuelu.ee/biojaatmete-kogumine-on-harjumaal-kaima-lainud-enam-vahem/
Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri ja jäätmete kogumise juhendid: https://joelahtme.ee/jaatmemajandus
Jõelähtme valla korraldatud jäätmevedu: https://joelahtme.ee/korraldatud-jaatmevedu