Fakte Jõelähtme vallast
Pindala: 211 km2
Elanike arv on 1. juuni 2025. aasta seisuga 7836.
Vallamaja asub Jõelähtme külas, vana postijaama ja meierei hoonetes.
Asulad 2 alevikku (suurim on Loo) ja 34 küla.
Jõelähtme vallas on:
- Enam kui 30 aktiivselt tegutsevat vabaühingut, kes tegelevad külaelu mitmekesistamisega, kultuuripärandi elushoidmise ja talletamisega, elukeskkonna turvalisusega, noorsoole suunatud tegevuste mitmekesistamisega;
- Enam kui 20 kultuurikollektiivi, millest enam kui pooled tegelevad laulmise ja tantsimisega, aga on ka teatri tegijaid, käsitöö tegijaid, kaks eakateklubi ja beebikool;
- Kolm vabatahtlikku päästeseltsi: Kostivere Tuletõrje Selts, Neeme Päästeselts, Kaberneeme Päästeselts.
Fakte Jõelähtme vallast
Jõelähtme vallas asuvad:
- Kaks muuseumi mis tegutsevad kogukonnakeskuste-info haldajatena: Rebala kaitseala keskus-muuseum ja Rootsi-Kallavere külamuuseum;
- Gooti stiilis luterlik Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik;
- Neli kalmistut: Saha kabeliaed, Jõelähtme kirikuaed, Jõelähtme uus kalmistu, Rammu saare kalmistu.
Valla piirides asuvad kaitsealad
- Üks muinsuskaitseala: Rebala muinsuskaitseala
- Neli maastikukaitseala: Kostivere maastikukaitseala, Ubari maastikukaitseala, väike osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast, Kolga lahe maastikukaitseala (saared Koipsi ja Rammu)
- Üks kohaliku omavalitsuse kaitse all olev looduse objekt: kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt.
Jõelähtme piirkond on rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Siinsed põliskülad on säilitanud oma arhailise miljöö. Jõelähtme valla pindala on kokku 21 076 ha (ehk 210,8 km²), millest pea neljandiku, 5200 ha (ehk 24,76 km²) hõlmab valla muistsel kultuurmaastikul moodustatud Rebala muinsuskaitseala. Tallinna-Narva maantee ääres, Jõelähtme külas, asub ka Rebala kaitseala keskus-muuseum. Ühtekokku on Jõelähtme vallas muinsuskaitse alla võetud 347 arheoloogia-, 34 arhitektuuri-, 22 kunsti- ja 5 ajaloomälestist.
Looduskaitsealadest asuvad vallas Kostivere ja Ubari maastikukaitseala, suurem osa Kolga lahe ja väike osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast ning Ülgase-Saviranna hoiuala. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava Ruu loodusobjekti pindala on 238 hektarit.
Piirkonna rikkalikku ajaloo,- loodus- ja kultuuripärandit väärtustamiseks on valminud digitaalne seikluskaart. Interaktiivselt kaardilt leiab ligi 200 huvipunkti, teekonda ja fakti piltide, infotekstide ning erinevate kaardikihtide abil. Kaardil liikudes saab otsida objekte, mõõta vahemaid, jagada kaarti või printida see seikluseks kaasa. Jõelähtme seikluskaardi leiad SIIT.
Traditsioonilised sündmused
Kõigi ürituste jooksvalt uueneva info leiab: https://kalender.joelahtme.ee/
Jõelähtme vallas on mitmeid traditsioonilisi ja ka väga pikaajaliste traditsioonidega üritusi:
- Jõelähtme laulupäev (toimunud eelmise sajandi alguses ja taaselustatuna Jägala joa ürgorus taas aastast 1979);
- Jõelähtme mälumäng (2022. aastal peeti mälumängu 24. hooaega).
Igal kevadel:
- Jõelähtme laululaps (2022. aastal toimus juba 42. korda)
- Jõelähtme luulelaps (alates 2013 aastast)
- Lasteteatrite festival (alates 1998 aastast)
- Vandjala pärimuspäev (alatest 2015 aastast)
Igal suvel toimuvad üritused:
- Juulis - Neeme küla kaluritepäev (alates 1980ndatest)
- Loo perepäev (alates 2008 aastast)
- Augustis - Kostivere Mõisapäev (alates 2008 aastast)
- Iru Ämma tunnustusüritus (alates 2011 aastast)
- Uusküla kolmiküritus (alates 2018 aastast). Moodustub kolmest üritusest: jaanipäev (juunis), perepäev (juulis) ja võrkpallivõistlus-vanavaralaat-muinastulede öö (augustis).
Jõelähtme Vallavolikogu
Jõelähtme Vallavolikogu on Jõelähtme kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel neljaks aastaks. Viimased valimised toimusid 19. oktoobril 2025.
Vallavolikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal neljapäeval Kostivere Kultuurimõisas (aadressil Mõisa tee 2, Kostivere alevik). Volikogu istungeid saab ka jälgida otseülekandes ning järele vaadata.
Volikogu koosseisu kuulub 19 liiget, kes tegutsevad Jõelähtme Vallavolikogu töökorra alusel.
Jõelähtme Vallavolikogu esimees on 27. novembrist 2025 Jaak Aab, aseesimees 27. novembrist 2025 Anneli Raudlam.
Jõelähtme Vallavalitsus
Jõelähtme Vallavalitsuse kui täitevorgani liikmete arvu ja struktuuri kinnitab Jõelähtme Vallavolikogu. Samuti valib volikogu vallavanema ja kinnitab vallavanema ettepanekul valitsuse liikmed (abivallavanemad).
Vallavalitsus kui täitevorgan suunab ja koordineerib Jõelähtme Vallavalitsuse kui ametiasutuse tegevust ja teostab õigusaktides sätestatud korras ametiasutuse üle teenistuslikku järelevalvet. Vallavalitsuse korralised istungid toimuvad igal neljapäeval algusega kell 8.15.
Vallavalitsuse kui ametiasutuse peamine ülesanne on teostada valla haldusterritooriumil avalikku võimu ja täita seaduse ning seaduse alusel pandud ametiasutuse pädevuses olevaid ülesandeid. Ametiasutuse üldandmed, tegevusvaldkond ja ülesanded, juhtimine, struktuuri põhialused ja teenistuskorraldus on sätestatud Jõelähtme Vallavalitsuse põhimääruses.
Jõelähtme Vallavalitsus tegutseb Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74201.
Jõelähtme vallavanem on 04. detsembris 2025 Andrus Umboja. Abivallavanemateks on Art Kuum, Elina Piirimäe ja Priit Põldma.
Hallatavad asutused
Jõelähtme vallas on teenuste osutamiseks moodustatud 14 hallatavat asutust:
- 1 kultuurikeskus, 4 struktuurüksusega
- 1 spordiasutus
- 1 keskraamatukogu, 5 struktuurüksusega
- 6 haridusasutust
- 3 noortekeskust
- 1 huvikool
- 1 sotsiaalhoolekandeasutus
Vallad kogukondliku omavalitsusliku üksusena said seadusliku aluse Eestimaa kubermangus 1816. aastal kehtestatud Talurahva seadusega. Esialgu ainult ühe mõisa piirkonnas moodustunud valla kogukonnale loodi ka oma kohtuamet – vallakohus. Valla kogukonna tegevus oli täielikult mõisavalitseja järelevalve all.
Omavalitsusele pandi kindlam alus 1866. aasta 15. veebruaril, mil keiser Aleksander II kinnitas „Maakogukonna seaduse Baltimere kubermangudele". Mõningate muudatustega kehtis see seadus kuni 1937. aasta 1. maini, misjärel hakkas kehtima uus Vallaseadus.
1866. aasta seaduse kehtestamise ajal oli piirkonnas kuus mõisavalda: Jõelähtme, Jägala. Kostivere, Hülgase, Kodasu ja Rummu. 1890. aasta lõpul ühinesid need kõik Jõelähtme vallaks. Ühendatud Jõelähtme vald alustas tegevust 01. jaanuarist 1891 ning esimene volikogu koosolek toimus 19. jaanuaril 1891. aastal. Vallavanemana tegutses Tõnu Härt ning tal oli kuus abimeest. Jõelähtme vallas oli maksumaksjaid hingi siis 982.
Väljavõtteid valla volikogu protokollidest läbi aegade:
Jõelähtme kihelkonnas algas talude välja ostmine mõnevõrra hiljem kui teistes ümbruskonna mõisates. Kõige varem algas see Kostivere mõisas, kus esimese taluna müüdi 1875. aastal Pauna talu, mille peremeheks oli Mart Mardim. Talu suurus oli 21 tiinu ja 2320 ruutsülda. Ühe tiinu ostuhind oli 80–120 rubla. Selleks pidi talumees Tallinna turul müüma ca 350 kg veiseliha või 400 kg sealiha või 7000 kg kartuleid üle 1000 l piima.
Jõelähtme Põllumeeste Seltsi asutamiskoosolek toimus 3. detsembril 1912. aastal. Liikmeid oli 34, esimeheks sai Johannes Birkenberg.
1.01.1917 lahutati Jõelähtme vallast Saunja ja Kodasu küla maad. 1917. aastal oli vallas 1694 meeshinge, kelle hulka on arvatud ka 13 naiskodanikku. Viimased omasid Jõelähtme vallas isiklikku või rendi maakohta, neil oli õigus võtta osa valimistest ning olla valitud valla juhtivorganeisse.
23.02.1919. aastal algatati mõte osta Irust sõjaväebarak ja kasutada seda Jõelähtme seltside tarvis rahvamajana.
1920. aastal valiti uus vallavolikogu, kuhu kuulus 21 liiget. 2 novembri koosolekul arutati vallas töötavate ettevõtete maksustamist ja kinnitati nende aastamaksud. Näiteks Jaan Saarmak pidi vürtspoe eest tasuma 700 marka, Voldemar Kuusmann kahe paari kividega tuuleveski eest 1000 marka jne.
9.07.1924. aastal nõustus volikogu postiagentuuri avamisega vallamajas.
27.08.1924. aastal arutati volikogus kitsarööpalise raudtee ehitamist läbi Jõelähtme valla maade ja tunnistati Tallinna- Loksa raudteeliini ehitamine hädavajalikuks.
1928. aastal remonditi Jõelähtmes asuvat kivisilda, betoneeriti alusmüürid ja tugiseinad ning ehitati sillale betoonist sõidutee. 62 m pikkuse silla parandustöödeks kulus 7070 krooni.
Aastatel 1934–1935 kerkis esile uus teema – koduümbruse kaunistamine. Sellega läheb kaasa Jõelähtme Maanaiste Selts, mis oli loodud augustis 1934.
11.10.1938. aastal pöördus volikogu Rahvusliku Jõukomitee poole kirjaga, milles teati, et PK Võiekspordi piimapunkt ja ümbruskonna talud (kokku 20 üksust) soovivad Jõelähtmes elektrivalgustust sisse viia. Jägala puupapivabriku ja Tallinna Põhja puupapivabrikute kõrgepingeliin läks Jõelähtmest läbi ja need asutused olid nõustunud voolu andmisega Jõelähtme ümbrusele.
Seoses valdade reformiga said 31. märtsil 1939. aastal kõik senised ametnikud priiks. Uueks vallavanemaks sai Johannes Kuuskmäe ja abideks Artur Saarma ning Jaan Toom.
31.10.1940. aastal teatas vallavalitsus rahvale, et vastavalt „poliitharidustöö korraldamise seadusele , kuuluvad kõik vabahariduslikud seltsid likvideerimisele". Oma varad andsid üle Parasmäe Noorteühing, Neeme Hariduse Selts, Jõelähtme Maanaiste Selts ja Jõelähtme Põllumeesteselts.
31.01.1941. aastal teatas Harju Maakonna Täitevkomitee Üldosakond, et ametisse määrati Jõelähtme valla täitevkomitee, kuhu kuulusid esimehena Erik Rammu, asetäitjana Arseni Kõva. ja sekretärina Oskar Taru.
4.09.1941. aastal kinnitati ka vallvalitsus: vallavanemaks Feliks Velleste, abideks Artur Saarma ja Johannes Toom ning sekretäriks Arnold Vaiksaar.
29.05.1948. aastal kerkis esmakordselt valla täitevkomitees esile kolhooside asutamise küsimus. Märgiti, et selgitustöö on olnud nõrk ja kolhoos jääb asutamata. Esimene kolhoos asutati Parasmäe külas 9.09.1948. aastal Kolhoosi Ühisjõud esimees oli Voldemar Rähn ja esialgu oli liitujaid 20.
Jõelähtme valla täitevkomitee viimane koosolek toimus 23. augustil 1950, siit edasi hakati asju ajama külanõukogus.
1980-ndate aastate lõpus algasid koos Eesti ühiskonnas toimuvate muudatustega konkreetsed ettevalmistused kohaliku omavalitsuse taasloomiseks. 6. detsembril 1989 aastal võeti Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu seadlus omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest. Selles tehti külade, alevite, linnade ja rajoonide rahvasaadikute nõukogudele ülesandeks kohalikule omavalitsusele ülemineku kindlustamine. Jõelähtme valla omavalitsuslik staatus taastati 16. jaanuaril 1992. aastal. Jõelähtme vallavalitsus jätkas tegevust oma ajaloolises majas – Jõelähtme endises postijaamas.
Loe lisa valla ajaloo kohta:
2011. aasta januuarikuu vallalehest
2007. aastal ilmunud erilehest
Ajaloolised fotod
Fotod Rebala muuseumi kogust.
Viimati uuendatud 26.06.2026
