Aja lugu elab siin...

Jõelähtme piirkond on rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe, samuti mitmekülgse looduse ja kaitstavate loodusobjektide poolest. Valla piirides asuvad kaitsealad:
 

  • Üks muinsuskaitseala: Rebala muinsuskaitseala
  • Neli maastikukaitseala: Kostivere maastikukaitseala, Ubari maastikukaitseala, väike osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast, Kolga lahe maastikukaitseala (saared Koipsi ja Rammu)
  • Üks kohaliku omavalitsuse kaitse all olev looduse objekt: kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekt.

Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi, mis ühineb 3 km enne Ihasalu lahte suubumist Jägala jõega. Läänes on valla piiriks Pirita jõgi. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Soome lahega. Pikka, käänulist rannajoont liigendab mitu poolsaart (Tahkumäe ja Koljunuki neem ning Ihasalu ja Kaberneeme poolsaar) ja mitu lahesoppi (Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga).

Rebala muinsuskaitseala

Rebala muinsuskaitseala - Rebala piirkond

LOODUSOBJEKT

Rebala kaitseala asukohta kaardil näeb siit.

Rebala muinsuskaitseala moodustati 1987. aastal. Eestis on riigi tasandil 12 muinsuskaitseala, mis on valdavalt keskaegsed või uusaegsed vanalinnad. 

  Rebala muinsuskaitseala on looduse- ja inimtegevuse koostöö tulemusena viimase 2500 aasta jooksul kujunenud unikaalne maastik.
  Muinsuskaitseala hõlmab Jõelähtme valla Manniva, Rebala, Võerdla, Koila, Jõelähtme, Parasmäe, Loo, Vandjala külasid, osaliselt Maardu küla ja osaliselt Saha küla.

Muinasaja lõpul kujunes alast Rebala muinaskihelkonna keskus, mis hiljem andis nime kogu maakonnale (Rävala) ja Tallinna linnale (Reval). 

  Muinasaeg (ehk esiaeg) on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab aega alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu tänasele Eesti territooriumile (X aastat eKr kuni muistse vabadussõja lõpuni 13. sajandil) ning hõlmab ajaperioodi kuni kirja leiutamiseni.
 Muinaseestis usuti, et kogu elus ja eluta loodus on hingestatud (st puudel, kividel, veel, loomadel jm on hing). 

Kaitsealal on muistised kiviajast keskajani, peamiselt kivikirstkalmed ja lohukivid. Kolm tuhat aastat tagasi rajasid toonased Jõelähtme elanikud oma lahkunud lähedastele maapealsed hauamonumendid, mille keskele ehitatud kivist kirstu asetati (põletamata) surnu. 

Kivikirstkalme on maapealne kalmeehitis, mille konstruktsiooniks on suurtest kividest laotud ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu surnu sängitati.  Järgmiste tuhandete aastate jooksul mattusid need rajatised mulla alla.

Kalmete kuju ja matmisviis viitavad tihedatele sidemetele Skandinaaviamaade ja Saksamaaga alates hilispronksiajast. Kui 1980-ndate alguses laiendati maanteed, avastati iidsed kivikirstkalmed uuesti ja tõsteti need kivide kaupa 20 meetrit lõuna poole, praegusesse asukohta Rebala keskus-muuseumi juurde. 

Hauapanuseid on leitud 16 kirstust: luust ehtenõelu, pronkspinsett, habemenuge, nööpe, oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes. 1939. aastal leiti Kostivere küla maadelt hõbeaare. 

 Rebala ala on Euroopas kõige idapoolsem ala, kus nii suurel hulgal on kivikirstkalmeid ja lohukive. Kokku 74 ruutkilomeetri suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning (muinas)külasid, mille vanus on paartuhat aastat. 

Muististe süstemaatilist registreerimist alustas kodu-uurija O. Raudmets 1970-ndate aastate algul. 1979. aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2), et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas.

1987 moodustati Rebala kultuuriloo kaitseala (24,95 km2), mis sai riikliku staatuse. 1992 asutati Rebala Fond ja Jõelähtme külas avati 1994. aastal kaitseala keskus-muuseum. 1998. aastal kinnitas valitsus Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja uued piirid. 1998. aastal laiendati ka oluliselt ala piire, liites alaga Saha kabeli ja küla, Jägala linnuse, Ülgase panga, Kostivere mõisa, Parasmäe ja Kallavere külade territooriumi. Praegused piirid kehtestati Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega 2016. aastal (RT I, 16.02.2016, 7).

 Rebala muinsuskaitseala ülesanne on ajalooliselt kujunenud iidse põllumajandusmaastiku, asustuse, kultuurimälestiste ja kaitstavate loodusobjektide kompleksne säilitamine, kaitse, tutvustamine ning uurimisvõimaluste loomine. 

Arheoloogiamälestisena on piirkonnas kaitse all Jägala linnus (asub väljaspool kaitseala), kümmekond muinasasulakohta, hiiekoht ja ohverdamispaik, muinaspõllud jm.

Ehitusmälestistena on kaitse all Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild, Maardu ja Kostivere mõisad, Saha kabel. 

Loodusmälestistena aga Kostivere karstiala, Jägala juga ning Ülgase pank.

Allikas: Muinsuskaitseameti veebilehe info.

Rebala muinsuskaitseala põhimäärus

Rebala muinsuskaitseala kaitsekorralduskava (kehtiv)

Uue Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra avalik väljapanek

 

Ülevaadet Rebala muinsuskaitsealast näeb siit

Vaata turismiinfot riiklikult www.puhkaeestis.ee veebilehelt.

 

Droonifoto: Rebala muinsuskaitseala kivikirstkalmed
Autor: Kalev Algo


3.10.22

Jõelähtme teejuht rändajale ja koduloohuvilisele

Kui soovid Jõelähtme valla põnevate paikade ja huviväärsuste kohta rohkem teada saada, siis sirvi Jõelähtme teejuhti

(Väljaandja Jõelähtme vallavalitsus koostöös Eesti Entsüklopeediakirjastusega, 2010)

 

 

Samuti leiab palju põnevat infot kohaliku elu kohta raamatust "Jõelähtme kihelkonna Kostifesri mõisa Wandjala ja Loo külade ajaloost ja vaatamisväärsustest". (Koostaja Tiia Välk, 2009)

 Vaata raamatut siit