20.09.22

Turismiinfo Eestis ja Harjumaal

Turism Eestis

Eestis reisimiseks leiab infot riigi turismiinfo veebilehelt Puhka Eestis. Portaalist saab vaadata ka Jõelähtme valla infot, et erinevate sihtkohtade külastust planeerida ning endale sobivaid marsruute ette valmistada.

 

Turism Harjumaal

Harjumaa kaunite paikade avastamist ja sh Jõelähtme valla vaatamisväärsustega tutvumist, võiks alustada Harjumaa turismi veebilehelt: visitharju.ee.

Veebilehel olev info on jagatud alamjaotustesse, mis võimaldab leida infot erinevate võimaluste kohta, hõlbustab enda külastuse planeerimist ning sobivate tegevuste ja teenusepakkujate leidmist. 

 

Eesti Maaturism

Eesti Maaturismi ühenduse veebilehelt leiab infot erinevate maal puhkamise võimalustega. 

Maaturismi ühingu veebilehel olevad turismi- ja matkarajad, omal käel ringreisid ja tuurid.

 

Eesti-Läti matkaradade trükis

Maaturismi ühingu poolt välja antud Eesti-Läti matkaradade väiketrükisest leiab Metsa matkaraja, mis kulgeb Riiast Tallinna ning läbib mõlema riigi metsasemaid alasid ja kolme rahvusparki. Metsa matkarada läbib ka Jõelähtme valla turismiobjekte.

Trükised leiad siit (eesti, inglise, saksa, soome, vene, läti keeles). 

 

Kohalik toit

Maaturismi veebilehelt leiab ka kohaliku toidu- ja joogi tootjate andmebaasi - vt Harjumaa kohalikud tootjad

Jõelähtme teejuht rändajale ja koduloohuvilisele

 

Kui soovid Jõelähtme valla põnevate paikade ja huviväärsuste kohta rohkem teada saada, siis sirvi Jõelähtme teejuhti

(Väljaandja Jõelähtme vallavalitsus koostöös Eesti Entsüklopeediakirjastusega, 2010)

 

 

 

Samuti leiab palju põnevat infot kohaliku elu kohta raamatust "Jõelähtme kihelkonna Kostifesri mõisa Wandjala ja Loo külade ajaloost ja vaatamisväärsustest". (Koostaja Tiia Välk, 2009)

 Vaata raamatut siit 

 

3.08.22

Kostivere kultuurimõis

Kultuurimälestis

Asukoht: Kostivere alevik, Jõelähtme vald

Kostivere mõis asub Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusel Jõelähtme vallas, muistsetel Rebala aladel, Kostivere alevikus. Kostivere mõisast pärinevad esmateated juba 14. sajandist.
Sajandite jooksul on mõis üle elanud mitmeid riigikordi ning kuulunud erinevatele omanikele. Enamasti on omanikeks olnud perekonnad ning tegeletud on põllumajanduse ja karjakasvatusega.
Säilinud on hulk kõrvalhooneid. Kokku on kultuurimälestistena riikliku kaitse all 14 hoonet ja rajatist. Tänane mõisa peahoone on ehitatud 1776. aastal ja asub koos looduskaitsealuse mõisapargiga jõesaarel.
 
Nõukogude ajal oli peahoone sovhoosi keskuseks. Peale sovhoosi lagunemist alustati Kostivere aktiivsete elanike eestvedamisel aastaid õige kasutuseta ja pooltühja mõisahoone korrastamist ja tehti esimesed renoveerimistööd. Seejärel võttis hoone haldamise üle Jõelähtme Vallavalitsus kes on võtnud südameasjaks mõisahoone renoveerimise ning pea igal aastal saab mingi osa mõisast renoveeritud. 2012. aastal otsustati asutada aleviku kultuurielu elavdamiseks kultuuriasutus, mis sai nimeks Kostivere Kultuurimõis.
 
Kostivere Kultuurimõis on Jõelähtme valla Kultuurikeskuse allasutus, kus tegutseb kümmekond kollektiivi ning toimub arvukalt eripalgelisi kultuurisündmusi. Paljudest algusaja üritustest on saanud iga-aastased traditsioonilised üritused. Samuti toimub kultuurimõisas mitmeid ülevallalisi sündmusi. Ruume kasutatakse sageli kohaliku kooli ürituste läbiviimiseks, samuti erinevateks koosolekuteks, seminarideks jne. Kauni mõisainterjööri ja hea akustikaga ruume renditakse ka tähtpäevadeks.
 
Mõisa ruumides tegutsevad nii mitme valla ühendasutus Põhja-Harju Koostöökogu kui ka Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Kostivere filiaal.

 

3.08.22

Rebala muinsuskaitseala

Asukohta kaardil näeb siit.

Rebala muinsuskaitseala moodustati 1987. aastal. Eestis on riigi tasandil 12 muinsuskaitseala, mis on valdavalt keskaegsed või uusaegsed vanalinnad. Rebala muinsuskaitseala on looduse- ja inimtegevuse koostöö tulemusena viimase 2500 aasta jooksul kujunenud unikaalne maastik. Muinsuskaitseala hõlmab Jõelähtme valla Manniva, Rebala, Võerdla, Koila, Jõelähtme, Parasmäe, Loo, Vandjala külasid, osaliselt Maardu küla ja osaliselt Saha küla.

Muinasaja lõpul kujunes alast Rebala muinaskihelkonna keskus, mis hiljem andis nime kogu maakonnale (Rävala) ja Tallinna linnale (Reval). Muinasaeg (ehk esiaeg) on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab aega alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu tänasele Eesti territooriumile (X aastat eKr kuni muistse vabadussõja lõpuni 13. sajandil) ning hõlmab ajaperioodi kuni kirja leiutamiseni. Muinaseestis usuti, et kogu elus ja eluta loodus on hingestatud (st puudel, kividel, veel, loomadel jm on hing). 

Kaitsealal on muistised kiviajast keskajani, peamiselt kivikirstkalmed ja lohukivid. Kivikirstkalme on maapealne kalmeehitis, mille konstruktsiooniks on suurtest kividest laotud ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu surnu sängitati. Kolm tuhat aastat tagasi rajasid toonased Jõelähtme elanikud oma lahkunud lähedastele maapealsed hauamonumendid, mille keskele ehitatud kivist kirstu asetati (põletamata) surnu. Järgmiste tuhandete aastate jooksul mattusid need rajatised mulla alla. Kalmete kuju ja matmisviis viitavad tihedatele sidemetele Skandinaaviamaade ja Saksamaaga alates hilispronksiajastKui 1980-ndate alguses laiendati maanteed, avastati iidsed kivikirstkalmed uuesti ja tõsteti need kivide kaupa 20 meetrit lõuna poole, praegusesse asukohta Rebala muuseumi juurde. Hauapanuseid on leitud 16 kirstust: luust ehtenõelu, pronkspinsett, habemenuge, nööpe, oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes. 1939. aastal leiti Kostivere küla maadelt hõbeaare

Rebala on Euroopas kõige idapoolsem ala, kus nii suurel hulgal on kivikirstkalmeid ja lohukive. Kokku 74 ruutkilomeetri suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus on paartuhat aastat. 

Muististe süstemaatilist registreerimist alustas kodu-uurija O. Raudmets 1970-ndate aastate algul. 1979 aastal loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km2), et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas. 1987 moodustati Rebala kultuuriloo kaitseala (24,95 km2), mis sai riikliku staatuse. 1992 asutati Rebala Fond ja 1994 aastal avati Jõelähtmes kaitseala keskus-muuseum1998. aastal kinnitas valitsus Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja uued piirid. 1998. aastal laiendati ka oluliselt ala piire, liites alaga Saha kabeli ja küla, Jägala linnuse, Ülgase panga, Kostivere mõisa, Parasmäe ja Kallavere külade territooriumiPraegused piirid kehtestati Rebala muinsuskaitseala põhimäärusega 2016 aastal (RT I, 16.02.2016, 7).

Muinsuskaitseala ülesanne on ajalooliselt kujunenud iidse põllumajandusmaastiku, asustuse, kultuurimälestiste ja kaitstavate loodusobjektide kompleksne säilitamine, kaitse, tutvustamine ning uurimisvõimaluste loomine. Arheoloogiamälestisena on piirkonnas kaitse all Jägala linnus (asub väljaspool kaitseala), kümmekond muinasasulakohta, hiiekoht ja ohverdamispaik, muinaspõllud jm. Ehitusmälestistena on kaitse all Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild, Maardu ja Kostivere mõisad, Saha kabel. Loodusmälestistena aga Kostivere karstiala, Jägala juga ning Ülgase pank.

Allikas: Muinsuskaitseameti veebilehe info

 

Rebala muinsuskaitseala kaitsekorralduskava

Ülevaadet Rebala muinsuskaitsealast näeb siit

 

Vaata turismiinfot riiklikult www.puhkaeestis.ee veebilehelt.

20.09.22

Kostivere maastikukaitseala 

Asukohta kaardil saab vaadata siit

Kostivere maastikukaitseala asub Harjumaal Jõelähtme vallas Parasmäe, Jõelähtme ja Loo küla ning Kostivere aleviku territooriumil. Tallinna poolt Narva poole suundujatel on heaks teetähiseks Tallinnast ca 20 km kaugusel maastikukaitseala kirdenurga lähedal ja otse Tallinn-Narva maantee kõrval asuv Rebala muuseum ja kalmeväli. Kaitseala pindala on 111,7 ha, millest riigimaale jääb 81,9 ha. 

Kostivere maastikukaitseala on populaarne külastuskoht nii kohalike elanike kui turistide seas. Maa-alal võib eristada nelja suuremat karstijärvedega ala (ehk langatusala), millest enim külastatavad on kaks keskmist (suurt ja väike) ala. 

Kostivere karstiala võeti esimest korda kaitse alla 1959. aastal ja nimetati 1999. aastal Kostivere maastikukaitsealaks. Karstinähtused on tekkinud kivimite lahustumise ja erosooni tagajärjel, moodustades karstilehtreid ja karstiurkeid, avalõhesid, seenekujulisi moodustisi (sh nn Kivilaud), pisikesi koopaid ning teisi karstivorme. Ala veetase kõigub umbes viis meetrit. Seetõttu on suurvee ajal (peamiselt kevadeti) alad üleujutatud kuid suvel on karstijärved enamasti kuivad ja kasutusel rohumaana. Jõelähtme jõgi neeldub karstialal Kostivere asula juurest salajõena maa all ning tuleb maapinnale maanteest põhja pool Jõelähtme vana silla juures, mis jääb kaitseala piiridest välja.

Kostivere maastikukaitseala on üleeuroopaline tähtsusega, see on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim (pindala 125 ha, riikliku kaitseala all on 16 ha) ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala on eelkõige väärtuslik koosluste ja maastikuilme poolest. Kostivere maastikukaitse on üks suuremaid leiukohti Eestis, kus on leitud üle seitsmetuhande taimega leiukoht. Alal võib eristada nelja suuremat karstijärvedega ala, millest enim külastatavad on kaks keskmist ala.

Kaitsealal oleva karjatusala keskel seisab ala kõige suurem väikeselohuline kultusekivi Liukivi (kõrgus kuni 3,5 m). Inimese tekitatud ümmarguste lohkude tegemise komme oli seotud viljakus- ja sigivusmaagia rituaalidega ning oli levinud I aastatuhandel eKr. Liukivil on kokku kuus lohku. Rahvapärimuse kohaselt olevat Kostivere liukivil lastetust raviv jõud, milleks tuli naisterahval palja tagumikuga kivilt alla sõita. Lohkudega inimtekkelisi kive on kaitseala territooriumil ca 100 ringis. 

See on populaarne sihtkoht kooliekskursioonidele aga ka teistele sihtgruppidele, kes liiguvad nii gruppidena kui ka üksinda. Parkla asub Rebala muuseumi juures.

 

Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri (kehtiv)

Kostivere maastikukaitse kaitsekorralduskava 2022-2031 (tööversioon)

 

Rojhkem infot vaata puhka eestis veebilehelt.

20.09.22

Jägala juga

Asukohta vaata kaardilt.

Jägala juga on Eesti jugadest üks kõrgemaid ja veerohkemaid. (Varasem rahvapärane nimi Joarüngas). Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige laiema loodusliku joaga Eestis. Jägala juga on 1959. aastast looduskaitse all (Jägala joa kaitsela).  

Langev vesi on aja jooksul kulutanud klindiserva, mille tulemusel on tekkkinud ca 300 m pikkune ja 12-14 m sügavune järskude kallastega org. Jägala joalt on pärit ka vanim kirjalik teade vesiveskist Eestis (13. sajandi algus). 

Joa võimsust saab kõige paremini näha kevadise ja sügisese suurvee ajal. Eriline vaatepilt tekib ka talvel külmal ajal kui tekib massiivne jääpurikatega jääsein.

 

Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja näeb siit.

Rohkem infot vaata puhka eestis veebilehelt