Teenuse saamiseks esitab abivajaja vallavalitsusele taotluse, milles kirjeldab oma abivajadust. Valla sotsiaaltöötajad teevad vajadusel kodukülastuse, mille käigus hinnatakse abivajaduse suurust ning selgitatakse välja sobivaim teenus.
Kui täiskasvanud inimene ei suuda psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada, võib kohus määrata talle eestkostja.
Eestkostja määratakse inimese enda, tema vanema, abikaasa, täisealise lapse või omavalitsuse avalduse alusel või kohtu algatusel. Eestkoste ei ole vajalik kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
Kes on eestkostja?
- eestkostja on inimesele kohtu poolt määratud seaduslik esindaja;
- kohus määrab eestkostjaks inimese, kellel on sobivad isikuomadused ja võimed vajalike ülesannete täitmiseks. Eestkostja määramisel arvestatakse eestkostja ja eestkostetava (inimene, kellele on määratud eestkostja) omavahelisi suhteid ning eestkostetava soovi, keda ta enda eestkostjaks soovib;
- eestkostjaks ei määrata sele hoolekandeasutuse töötajat, kus inimene elab;
- inimese saab eestkostjaks määrata tema nõusolekul;
- kui eestkostjaks ei leita sobivat inimest, määrab kohus eestkostjaks selle kohaliku omavalitsuse, millega inimene on kõige rohkem seotud.
Eestkoste sisu
- eestkostja esindab eestkostetavat, kaitseb tema vara, õigusi ning huve. Eestkoste seatakse kohtu poolt vastavalt vajadusele kõigi asjade ajamiseks või ainult osadeks tegevusteks (nt. rahalised tehingud, abiellumine, isaduse omaksvõtmine vm tähtsad otsused, mis inimese õigusi ja kohustusi oluliselt mõjutavad. Eestkoste valdkonnad pannakase kirja kohtumäärusesse);
- eestkostja peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja vastutab hoolduse korraldamise ees, siis allkirjastab ta eestkostetava asemel kõik sotsiaalteenuste osutamisega seotud dokumendid;
- eestkostja tegevust ja eestkoste jätkamise vajadust kontrollib kohus. Eestkoste määratakse kuni viieks aastakse, sest eestkoste vajadus võib muutuda või lõppeda;
- eestkostja esitab igal aastal kohtule aruande oma ülesannete täitmise kohta.
Eestkoste määramise algatamine
- kui leiate, et Teie lähedane (vanem, abikaasa, täiskasvanud laps) või naaber, tuttav või mõni muu isik vajab eestkostjat, on vajalik esitada vabas vormis avaldus Harju Maakohtule või Jõelähtme Vallavalitsusele. Avalduses tuleb selgitada olukorda, miks eestkoste seadmist vaja on;
- avalduse esitamisega kaasneb riigilõivu maksmine, mille summaks on 10 eurot. Riigilõivu saab maksta kohtumajas või pangaülekandega;
- enne eestkoste määramist hindab kohus omavalitsuse sotsiaaltöötaja, arsti ja kohtupsühhiaatri abiga eestkostetava olukorda ja vajadusi.
Justiitsministeeriumi ja Pärnu Maakohtu koostööna on valminud informatiivne veebileht, kust saab teavet ja juhiseid eestkostjate õigustest ja kohustustest.
Sotsiaaleluruumi tagamine on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Teenus ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist majutamist.
Sotsiaaleluruum on Jõelähtme Vallavolikogu poolt sotsiaaleluruumiks tunnistatud eluruum, mida antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele.
Sotsiaaleluruumi on õigustatud taotlema eluaset vajav vähekindlustatud isik või leibkond, kelle elukoht on Eesti Rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald järgnevatel juhtudel:
- kõrvalabi vajav seadusjärgsete hooldajateta eakas ning puudega isik, kes on jäänud ilma eluasemeta või ei tule toime eluga senisel eluasemepinnal;
- isikud, kelle eluase on tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel hävinud, muutunud elamiskõlbmatuks või kes muul mõjuval põhjusel on ilma jäänud eluasemest;
- kriisisituatsiooni sattunud isikud ja lastega pered, kes vajavad sotsiaaleluruumi kasutusele andmist ning kes oma tervislikust seisundist või varalisest olukorrast tulenevalt ei ole ise suutelised eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isikute toimetulekut, elu ja tervist.
Sotsiaaleluruumi taotleja esitab vallavalitsusele vormikohase avalduse, millele lisatakse senise eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia ning isiku(te) taotlusele eelnenud 3 kuu arvelduskontode väljavõtted.
Sotsiaaleluruumi kasutamise võimaldamisel arvestatakse taotleja üldist materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, ülalpeetavate arvu, vanust ja leibkonna kõikide liikmete netosissetulekuid taotlusele eelnenud kolmel kuul. Laene, võlgnevusi, täitenõudeid ja liisinguid ei arvestata eluasemeteenuse taotlemisel isiku/leibkonna väljaminekute hulka.
Alljärgnevad erihoolekandeteenused on riigi poolt korraldatavad teenused.
Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on:
1) igapäevaelu toetamise teenus (IT)
2) töötamise toetamise teenus (TT)
3) toetatud elamise teenus (TE)
4) kogukonnas elamise teenus (KE)
5) ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.
IT, TT, TE ja KE teenused on toetavad erihoolekandeteenused, kuna isik ei vaja toetust ja juhendamist ööpäevaringselt. Erihoolekandeteenustele v.a kohtumäärusega teenusele suunatakse isikud alates 18. eluaastast, järjekorda võetakse isikud alates 16. eluaastast.
Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.
Toetavatele erihoolekandeteenustele saab isik nii psühhiaatri hinnangu kui rehabilitatsiooniplaani alusel. Ööpäevaringsele erihooldusteenusele v.a kohtumäärusega teenusele saab üksnes rehabilitatsiooniplaani alusel, kus on täpsustatud isiku vajadus vastavalt sihtgrupile.
Täiendavat informatsiooni riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste osutamise kohta saate Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106 või http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/erihoolekandeteenused
Isikukeskne erihoolekande teenusmudel (ISTE)
Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine on isikule, kes suure abivajaduse või puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hooldaja abistab hooldatavat tema õiguste ja kohustuste kandmisel.
Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on tagada suure abivajadusega või puudega täiskasvanud isikule ja lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve, mis toetab abivajava isiku iseseisvat toimetulekut.
Hooldus seatakse Eest Rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vallas elavale suure hooldusvajadusega isikule.
Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui:
- puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga;
- puudega lapse hooldamise vajadus on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
Hooldajatoetuse määrad:
suure hoolduskoormusega ja/või puudega täiskasvanu hooldajatoetuse määrad:
- keskmise puudega ja/või suure hooldus- ja abivajadusega isiku hooldajale 30,00 eurot kuus;
- raske puudega isiku hooldajale 50,00 eurot kuus;
- sügava puudega isiku hooldajale 75,00 eurot kuus.
suure hoolduskoormusega ja/või puudega lapse hooldajatoetuse määrad:
- 1,5- kuni 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega või suure hooldus – ja abivajadusega lapse hooldajale 150,00 eurot kuus;
- 16- kuni 18-aastase keskmise puudega ja/või suure hooldus – ja abivajadusega lapse hooldajale 30,00 eurot kuus;
- 16- kuni 18-aastase raske puudega lapse hooldajale 50,00 eurot kuus;
- 16- kuni 18-aastase sügava puudega lapse hooldajale 75,00 eurot kuus.
Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord
Teenuse eesmärk
Teenuse eesmärk on aidata kaasa isiku turvalisuse tagamisele tema harjumuspärases keskkonnas, mis võimaldab tal kauem iseseisvalt kodus elada ja ennetada riske, mis võivad tekkida vähenenud toimetuleku võimega isikutel (nt eakatel, puudega või tervisprobleemidega inimestel jms) õigeaegse abita jäämise korral. Teenus leevendab pereliiget hooldavate tööealiste isikute hoolduskoormust ja aitab kaasa nende tööturul püsimisele või tööturule asumisele.
Teenuse sihtgrupp
Teenus on mõeldud isikule, kellel oma terviseseisundist, kõrgest east või erivajadusest tingituna on raskusi endaga toimetuleku või suhtlemisega, mille tõttu on tal suurem risk sattuda oma kodus või selle vahetus läheduses abitusse olukorda. Saamata õigeaegset ja operatiivset abi, võivad inimesed saada tervisekahjustusi või sattuda olukorda, mis otseselt ohustab nende elu (nt ootamatu arstiabi vajadus, kukkumine, ajutine liikumisvõimetus, siseruumidesse lõksujäämine jmt),päästeteenust vajavad situatsioonid (tulekahju, plahvatus jmt)või politsei väljakutse vajadus kuritegeliku tegevuse korral.
Terviseseisundi probleemid võivad olla seotud kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, kroonilise haiguse, valuga jms. Kroonilise haiguse all peetakse silmas muutunud terviseseisundit, mida ei ole võimalik ravida, kuid mille puhul on võimalik haiguse sümptomeid leevendada ja kontrolli all hoida (näiteks diabeet, hüpertooniatõbi, südame - veresoonkonna haigused, vähktõbi, allergia jms). Isiku abivajadus võib olla tingitud ka ajutisest (nt operatsioonist taastumine jms) või püsivast funktsioonihäirest või mitme funktsioonihäire kombinatsioonist.
Puuetega inimeste all mõeldakse inimesi, kellel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab neil ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on:
- suurendada puuetega inimeste (sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses) puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades;
- vähendada teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
Teenust on õigustatud saama puudega inimesed, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris jooksva aasta 1. jaanuari seisuga ja teenuse taotlemise ajal registreeritud Jõelähtme vald ning kelle tegelik elukoht on Jõelähtme vallas.
Isiklik abistaja on teenuse vahetu osutaja, kes abistab teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi (näiteks liikumisel, söömisel, riietumisel, toidu valmistamisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist ja kõrvalabi).
Isikliku abistaja teenuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele vormikohase avalduse, millele lisatakse ka puude määramise otsus.
Teenuse osutamiseks sõlmivad vallavalitsus (teenuse rahastaja), abistaja (teenuse osutaja) ning abistatav (teenuse saaja) kirjaliku isikliku abistaja teenuse osutamise lepingu, kus märgitakse osutatavate teenuste maht ja tingimused, poolte õigused ja kohustused ning teenuse kasutamine.
Vallavalitsus keeldub teenuse osutamisest kui:
- teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastatud isikliku abistaja teenuse vajadust;
- isik viibib haiglas ja vajab ravi;
- isik on tugevate sõltuvusprobleemidega;
- isik põeb nakkushaigusi nakkavas faasis;
- isik on voodihaige.
Koduteenus on Jõelähtme Vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades isiku elukvaliteeti.
Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, sealhulgas:
koduabi – (näiteks eluruumide ja riiete korrastamine, kütmine ja toiduvalmistamine, ravimite ostmine apteegist, toiduainete ja majapidamistarvete ostmine poest või tellimine e-keskkonnast);
isikuabi – (näiteks riietumine, söömine, hooldusabivahendite kasutamine ja hügieenitoimingud);
abi asjaajamisel – (terviseabi korraldamine, teenuse saaja juhendamine ja abistamine asjaajamisel ning saatmine tervishoiu-teenindus- ja ametiasutustes).
Koduteenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse. Teenuse osutamise vajaduse väljaselgitamiseks teeb vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist koos valla päevakeskuse teenuste juhiga kodukülastuse, mille käigus hinnatakse teenuse taotleja toimetulekuvõimet, selgitatakse välja teenuse osutamise soovitava algusaja, koha ja mahu. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitatakse inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid.
Koduteenust osutab vahetult Jõelähtme Valla Päevakeskus.
Koduteenuste hinnad:
Koduteenuse omaosalustasu arvestamisel võetakse arvesse inimese sissetulek. Teenuse omaosalustasu jääb vahemikku 0–10 €/h.
Koduteenuse eest tasub inimene omaosalustasu järgmiselt:
- kui tema netosissetulek jääb alla 400 euro, ei rakendata omaosalustasu;
- kui tema netosissetulek jääb vahemikku 401–650 eurot, on omaosalustasu 4 eurot tunnis;
- kui tema netosissetulek jääb vahemikku 651–900 eurot, on omaosalustasu 7 eurot tunnis;
- kui tema netosissetulek on üle 900 euro, on omaosalustasu 10 eurot tunnis.
Munitsipaallasteaia kohatasu vabastus
Toetamaks Jõelähtme vallas elavate ja ennast hiljemalt 1. jaanuariks valda elama registreerunud lasteaiaealiste lastega peresid, rakendub alates 1. jaanuarist 2022 munitsipaallasteaia kohatasu vabastus. Kohatasust vabastatakse tingimusel, et lapse ja vanema(te) elukoht Eesti Rahvastikuregistri andmetel on jooksva aasta 1. jaanuarist katkematult Jõelähtme vald. Jõelähtme valla lasteaedades käivate laste peredele rakendub kohatasu vabastus automaatselt.
Lapsevanema(te)le, kelle enda ja lapse elukohaks Eesti Rahvastikuregistri andmetel on Jõelähtme vald peale 1. jaanuari, rakendub kohatasu vabastus järgmise aasta 1. jaanuarist, kui lapse ja vanema(te) elukohaks Eesti Rahvastikuregistri andmetel on endiselt Jõelähtme vald.
Jõelähtme valla registris 1. jaanuari seisuga olevatele peredele, kelle laps käib teise omavalitsuse lasteaias, hüvitatakse lapsevanemale kohatasu konkreetses lasteaias kehtiva kohatasu määra alusel. Kohatasu hüvitamise aluseks on lapsevanema esitatud ühekordne vormikohane avaldus, mis on leitav Jõelähtme valla kodulehelt. Igakuiste maksete tegemiseks võetakse lisaks avaldusele aluseks veel EHISes 10. kuupäeva seisuga kinnitatud Jõelähtme valla registriga laste nimekirjad. On väga oluline, et kui muutuvad olulised andmed (nt lasteasutuse muutumine, kohatasu määra muutumine jne), teavitab lapsevanem sellest esimesel võimalusel ka kohalikku omavalitsust. Kohatasu hüvitis rakendub avalduse esitamisele järgnevast kalendrikuust. Loe lisaks siit!
Lapsehoiuteenus
Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapsevanema või hooldaja asemel lapse arendamise, hooldamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
Lapsehoiuteenuse osutaja on lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel on piirkonna maavalitsuse poolt väljastatud kehtiv tegevusluba, või kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutamine põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on lapsehoiuteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse.
Lapsehoiuteenuse toetust on õigus saada lapsevanemal, kelle laps ei saa lasteaiakohta Jõelähtme valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO esitatud lasteaiakoha taotlusel märgitud ajaks.
Lapsehoiuteenuse taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse, isikut tõendava dokumendi, teenuse pakkuja poolt esitatud arve, kus on eraldi välja toodud kohatasu ja toiduraha maksumus ning teenuse eest maksmist tõendava dokumendi. Kui teenuse taotlus esitatakse elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatult, ei ole vaja lisada isikut tõendavat dokumenti.
Kui vallavalitsusel ei ole 1,5-7 aastasele lapsele pakkuda kohta valla haldusterritooriumil asuvas lasteaias on lapsevanemal õigus saada teenuse toetust kohatasu maksmise hüvitamiseks alljärgnevalt:
- 1,5-3 aastase lapse vanem tasub kohatasust 20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Puudujääva osa kohatasust maksab Jõelähtme Vallavalitsus.
- 4-7 aastase lapse vanemale makstakse toetust vallavalitsuse poolt kehtestatud määra alusel.
Kui vallavalitsusel on pakkuda koht haldusterritooriumil asuvas lasteaias 1,5-3 aastasele lapsele, kui lapsevanem esitab põhjendatud taotluse lapsehoiuteenusele, on taotlejal õigus saada toetust vastavalt kehtestatud määrale. Lapsevanema poolt kaetav osa on 20 % kohatasust. Kui vallavalitsusel on pakkuda kohta lasteaias 4-7 aastasele lapsele kuid lapsevanem soovib alustada või jätkata lapsehoiuteenusega, siis teenuse toetust ei maksta.
Jõelähtme Vallavalitsuse poolt kehtestatud lapsehoiuteenuse toetuse määr on käesoleval aastal kuni 192 eurot kuus lapse kohta. Lapsehoiuteenuse toetuse määr on võrdne koolieelse eralasteasutuse toetuse määraga.
- Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Jõelähtme vallas
- Lapsehoiuteenuse toetuse taotlemise avaldus
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenuse rahastamine
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenusele on õigus lapsel kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks.
Lisaks on võimalus rsuure hooldus- ja abivajadusega lapsele taotleda toetust lapse arengut ja toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste rahastamiseks.
Toetust võib taotleda järgmistele toetavatele sotsiaalteenustele:
- transporditeenus;
- psühholoogiteenus, logopeediteenus ja muud teraapiad, mis on lapsele rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud;
- isikliku abistaja või tugiisiku teenus;
- abi- ja tugivahendite soetamine/rentimine;
- eluruumide kohandamine;
- muud teenused või toetused, mis soodustavad suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja tema perekonna toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.
Riik eraldab vallavalitsusele riigieelarvest vastavalt suure hooldus- ja abivajadusega laste arvule kindla piirsumma ulatuses lisatoetust, mida saab kasutada lapsehoiuteenuse ja/või toetavate sotsiaalteenuste rahastamiseks, kui teenusevajadus on suurem, kui rehabilitatsiooniplaani raames lapsele võimaldatakse. 2023.a. on eraldatud 9600 eurot.
Suure hooldus- ja abivajadusega lastele osutatud teenuste rahastamine toimub teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel ning lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale väljamakseid ei tehta.
- Loo perearstikeskuses (Saha tee 11, Loo alevik)
igal kolmapäeval kell 9.00-12.00
- Kostivere noortekeskuses (Urke tee 4, Kostivere)
2x kuus kolmapäeviti kell 14.00-16.00
- Jõelähtme Vallavalitsuses (Postijaama tee 7, Jõelähtme, B-korpus)
vastuvõtt vaid eelregistreerimisel!
Sotsiaaltöötajalt saab küsida nõu erinevates sotsiaalküsimustes ja esitada toetuste-teenuste taotlusi.
Registreeri vastuvõtule
vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist
Hannes Vetik, 518 1371.
Sotsiaaltransporditeenust osutatakse sõiduks haridusasutusse, töökohta, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse, hooldus- või abivahendit väljastavasse asutusse või muudesse avalike teenuste osutamisega seotud asutustesse.
Sotsiaaltransporditeenus on mõeldud:
- puudega inimesele, kelle elukoht on rahvastikuregistris Jõelähtme vald või kelle tegelik elukoht on Jõelähtme vald ning kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks;
- eakatele, kes tulenevalt oma elukoha eraldatusest ja tervislikust seisundist ei saa kasutada isiklikku või ühistransporti ligipääsemiseks avalikule teenusele.
Teenust osutatakse isikule, kellel endal või kelle eestkostjal või ülalpidamiskohustusega isikul ei ole iseseisvalt võimalik transporditeenust korraldada.
Tasuta osutatakse teenust isikutele, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta kuus on väiksem kui 2-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiir.
Teenuse taotlemiseks esitab teenusele õigustatud isik või tema esindaja (perearst, eestkostja, hooldaja, pereliige) Jõelähtme valla päevakeskuse teenuste juhile taotluse aadressil [email protected] üldjuhul hiljemalt 10 tööpäeva enne teenuse kasutamist. Taotluse võib esitada ka telefoni teel – päevakeskuse teenuste juht Elen Kaur, 520 4763.
Teenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust.
Arveldamine toimub vallavalitsuse poolt esitatud arve alusel pangaülekandega vallavalitsuse pangakontole.
Jõelähtme Vallavalitsuse poolt sotsiaaltransporditeenustele kehtestatud hinnad (22.06.2023 korraldus nr 522):
Teenuse liik | Teenuse hind Jõelähtme vallas elukoha registreerinud inimesele | Teenuse hind Jõelähtme vallas registreeritud elukohta mitteomavale inimesele |
| Sotsiaaltransporditeenus | ||
| vallasiseselt | 0,40 €/km | 0,60 €/km |
| väljaspool valda | 0,40 €/km | 0,60 €/km |
| ootetunni hind | teenusepakkuja poolne tegelik hind | teenusepakkuja poolne tegelik hind |
| Kuni 30 min 3 €; kuni 60 min 6 € - Jõelähtme Valla Päevakeskuse poolt osutatud teenuse korral | Kuni 30 min 5 €; kuni 60 min 10 € - Jõelähtme Valla Päevakeskuse poolt osutatud teenuse korral | |
| Isikliku abistaja teenus | 0,70 €/h | 0,90 €/h |
Puudega lastele ja puudega täiskasvanud õppuritele on õppeperioodil edasi-tagasi sõidul haridusasutusse sotsiaaltransporditeenus tasuta.
Puudega lapsele haridusasutusse sõitmise teenuse taotlemiseks esitab lapsevanem, eestkostja (kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta) või lapse hooldamisele võtja (lapse perekonnas hooldamise leping) taotluse hiljemalt 15. augustiks SPOKU iseteeninduskeskkonnas.
Kui isikule on väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart, tuleb see sõidule kaasa võtta.
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenusele on õigus lapsel kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks.
Lisaks on võimalus suure hooldus- ja abivajadusega lapsele taotleda toetust lapse arengut ja toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste rahastamiseks.
Toetust võib taotleda järgmistele sotsiaalteenustele:
- transporditeenus;
- psühholoogiteenus, logopeediteenus ja muud teraapiad, mis on lapsele rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud;
- isikliku abistaja või tugiisiku teenus;
- abi- ja tugivahendite soetamine/rentimine;
- eluruumide kohandamine;
- muud teenused või toetused, mis soodustavad suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja tema perekonna toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.
Riik eraldab vallavalitsusele riigieelarvest vastavalt suure hooldus- ja abivajadusega laste arvule kindla piirsumma ulatuses lisatoetust, mida saab kasutada lapsehoiuteenuse ja/või toetavate sotsiaalteenuste rahastamiseks.
Suure hooldus- ja abivajadusega lastele osutatud teenuste rahastamine toimub teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel ning lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale väljamakseid ei tehta.
Varjupaigateenuse eesmärgiks on ajutise ööbimiskoha võimaldamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.
Turvakoduteenus on ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine:
- lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohutsavad lapse elu, tervist või arengut:
- täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
- Pöörduda abi saamiseks Jõelähtme vallavalitsuse sotsiaalosakonda (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald) tööpäevadel kell 8:00-17:00 (reedeti kuni 14:00);
- Väljaspool tööaega pöörduda otse varjupaigateenuse osutaja juurde.
Lähimad varjupaigad (kodutute öömajad) asuvad:
- Maardus Kallasmaa 12
- Tallinnas Akadeemia tee 34, Merelahe tee 4 ja Alasi 8.
- Emade ja laste varjupaik Tallinnas Vana-Pärnu mnt 9a (vajalik lastekaitsespetsialistiga kokku leppida)
- Tallinna Naiste Kriisikodu, telefon 52 64 697;
- Tallinna Naiste Tugikeskus, ööpäevaringne telefon 57 570 911 või [email protected]
Tugiisikuteenusest Jõelähtme vallas
Tugiisikuteenus on inimese iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamise olulisel määral kõrvalabi, mis seisneb eelkõige juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Teenus on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele.
Teenuse sisuks lapse puhul on:
- igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
- toetamine suhtlemisel pereliikmetega või tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
- abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;
- lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuse järjepidevuse tagamiseks;
- lapse seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
- abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
- vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
- lapse turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;
- lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;
- emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
- lastekaitsespetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.
Teenuse sisuks täiskasvanud isiku puhul on:
- isiku juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel;
- isiku toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;
- isiku toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;
- isiku seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;
- vajadusel isiku saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
- isiku toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
- isiku abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
- isikule emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
- distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;
- sotsiaaltöötajate teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest.
Teenuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Taotluse võib esitada nii teenuse vajaja kui ka tema pereliige, laste puhul võib taotluse esitajaks olla ka vallavalitsuse lastekaitsespetsialist või selle haridusasutuse juhtkond, kus laps õpib. Teenuse vajaduse väljaselgitamiseks viiakse esitatud dokumentide kui kodukülastuse korraldamise läbi hindamine, et selgitada välja teenuse vajadus, maht, sisu ja kestus. Teenuse osutamise võib toimuda vastavalt teenuse saaja vajadusele kas kodus või väljaspool kodu või siis mõlemas kohas.
Teenus määratakse:
- raske või sügava puudega lapsele toimetuleku tagamiseks;
- lapsele, kelle vanematel on raskusi tema eest hoolitsemisega;
- lapsevanemale või lapse hooldajale, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel;
- täisealisele sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemidega inimesele toimetuleku tagamiseks;
- töötute töölesaamise toetamiseks;
- isikule, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.
Teenuse osutamise kulud kaetakse vallaeelarvest või vallaeelarvesse laekuvatest sihtotstarbelistest vahenditest ning täiskasvanute puhul teenuse saaja omaosalusest, mis on kuni 50% teenuse tunnihinnast. Teenusevajadust ning omaosaluse suurust hinnatakse iga teenuse taotleja puhul eraldi, lähtudes teenuse mahust ning teenuse saaja ja/või tema pere majanduslikust olukorrast. Kuni 18-aastastele lastele on teenus tasuta.
Tugiisikuks ei määrata teenuse saaja esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast ehk vanemad ja vanavanemad ei saa olla tugiisikud oma lapsele või lapselapsele, sest neil on tulenevalt perekonnaseadusest kohustus oma lapse eest hoolitseda. Samuti ei saa olla tugiisikuks inimene, kes elab teenuse saajaga ühes eluruumis.
Tugiisikuteenust osutava vahetult Jõelähtme Valla Päevakeskuse tugiisikud.
Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.
Teenust osutatakse isikule, kes teenuse vajaduse tekkimise ajal viibib Jõelähtme valla territooriumil. Juhul kui isiku tegelik elukoht on Jõelähtme vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastatakse teenuse osutamine ja selle rahastamine eelnevalt vastava omavalitsusega.
Teenuse saamiseks võib isik esitada taotluse vallavalitsusele, kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata. Spetsialist selgitab välja isiku abivajaduse ja selle põhjendatuse, teenuse osutamise sageduse ja mahu. Teenust osutatakse isiku nõusolekul. Vältimatu abi korral osutatakse isikule teenust koheselt.
Teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid. Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
- vallavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise osutamisel;
- taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
- teenust saama õigustatud isik ei osale aktiivselt talle teenuse määramisel;
- taotleja ei ole teavitanud vallavalitsust teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
- teenuse vajadust on võimalik ja otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
- teenuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused;
- teenuse saaja käitumine (ebaviisakas käitumine, agressiivsus, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus muudab teenuse osutamise võimatuks.
Teenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Jõelähtme vald. Juhul kui teenust vajab isik väljastpoolt Jõelähtme valda, kannab teenuse osutamisega seotud kulud isiku rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.
Võlanõustamisteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Teenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid.
Teenuse sihtgrupiks on võlaprobleemidega isikud, samuti need, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes pole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma. Võlgnevuse tekkimise ohtu isikule hinnatakse lähtudes konkreetsest olukorrast, millesse isik või perekond on sattunud.
Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse teenuse saamiseks. Sotsiaalvaldkonna ametnik hindab isiku abivajadust ja selgitab välja sobiva teenuse. Otsuse teenuse korraldamise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsus.
Teenus on sihtgrupile tasuta ja teenuse osutamise kulud kaetakse Jõelähtme valla eelarvest.
Võlanõustamisteenuse kohta saab lisainfot Eesti Võlanõustajate liidu veebilehelt.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Üldhooldusteenust osutatakse hoolekandeasutustes (hooldekodu, pansionaat, eakate kodu vms).
Teenuskoha maksumust hoolekandeasutustes rahastatakse alates 01.07.2023 valla eelarvest ja teenuse saaja sissetulekutest, kui vallavalitsus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele.
Teenust osutatakse isikule, kelle:
- toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega;
- rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõelähtme vald.
Valla eelarvest tasutakse kehtestatud piirmäära alusel hoolduskulud (hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid: tööjõukulud; tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud, koolituse ja supervisiooni kulud).
Jõelähtme Vallavalitsuses kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäär on 650€.
Teenuse saaja tasub teenusekoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
Kui teenuse saaja sissetulek on 2025. aastal madalam 2024. aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurusest (781,30 eurot), hüvitab omavalitsus puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
Teenuse saaja võib taotleda kulu täiendavat hüvitamist valla eelarvest juhul, kui teenuse saaja koos seadusjärgsete ülalpidajatega ei ole võimeline tasuma teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulusid. Teenuse osutamise eest isikult võetava tasu suuruse määramiseks hinnatakse teenuse saaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ning suutlikkust teenuse eest tasuda.
Rohkem infot: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/uldhooldusteenus
Kontakt
Carmen Ridalaan
Sotsiaaltööspetsialist
Jõelähtme Vallavalitsus
Tel: 5860 0530
E-post: [email protected]
Viimati uuendatud 24.06.2026
