Abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teatamine
Kes on abivajav laps?
Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne.
Lastekaitseseaduse kohaselt on abivajavast lapsest kohustus teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest viivitamata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefoni numbril 116 111.
Millistel juhtudel pöörduda lasteabitelefonile?
- Laste ja noorte omavahelised konfliktid ning probleemid koolis, kodus, huviringides;
- laste ja lapsevanemate vahelised konfliktid ja tülid;
- kiusamine kodus, koolis, huviringides/trennides ja internetis;
- lapsekasvatamise küsimused;
- lapse hooldusõiguse küsimused lahku läinud lapsevanemate puhul;
- hooletusse jäetud laps;
- telefonikõned, mis on seotud enesevigastamise või enesetapuga;
- telefonikõned, kus laps on tarvitanud alkoholi/narkootikume või teeb seda keegi, keda ta teab;
- küsimused laste interneti kasutamise teemadel;
- füüsiliselt, emotsionaalselt või seksuaalselt väärkoheldud lapse puhul
(Lisainfo: www.lasteabi.ee)
Kes on hädaohus olev laps?
Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või ohuolukorda lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse.
Kui lapse on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine perekonnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine; jne) on kriminaal- või väärteomenetluse algatamise aluseks.
Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmine
Kõik lapsesse puutuvad vaidlused lahendatakse lapse elukohajärgse eestkosteasutuse poolt. Juhul kui vanem seab ohtu oma lapse elu ja tervise, on eestkosteasutusel seadusest tulenev kohustus ja õigus korraldada lapse edasine elu lähtuvalt lapse huvidest. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide esindajaks kõigis lapsesse puutuvates küsimustes on eestkosteasutus, juhul kui lapsele ei ole määratud eestkostjat (täidab lapsevanema ülesandeid).
Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine
Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapsesse puutuvates vaidlustes. Arvamuse kujundamiseks toimub Lapse heaolu hindamine, vestlused lapse, vanemate ning teiste lähedaste isikutega. Kogutakse informatsiooni teistelt spetsialistidelt ning ametiasutustest. Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapse varaga seotud menetlustega. Arvamuse koostamisel lähtutakse lapse huvidest, arvestades alates 10 aastase lapse soovi ning noorema lapse soovi sõltuvalt tema arengutasemest.
Lapsest lahus elaval vanemal on lapsega suhtlemise korra kokkuleppimiseks võimalus pöörduda lahenduse leidmiseks esmalt eestkosteasutuse poole.
Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamine
Lastekaitseseaduse § 26 kohaselt on abivajav laps see, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.
Kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest, on kohustus viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111!
Lapse abivajadust hindab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik, mille järel on võimalik sobivat meedet kohaldada viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku omavahelisi suhteid. Lapse abivajadust hinnates keskendutakse järgmistele aspektidele: lapse füüsiline, tervislik, psühholoogiline, emotsionaalne, sotsiaalne, kognitiivne, hariduslik ja majanduslik seisund; last kasvatava isiku vanemlikud oskused. Abi osutamisel rakendab lastekaitsespetsialist võrgustikutööd.
Hädaohus olev laps on (Lastekaitseseaduse § 30) see, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.
Kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest, on kohustus viivitamata teada hädaabinumbril 112!
Jõelähtme valla elanikele pakutakse psühholoogilise nõustamise ning pere- ja paariteraapia teenust. Psühholoogilise nõustamise teenuse eesmärgiks on pakkuda lühiajalist tuge keerulise olukorraga toimetulemiseks kõige kättesaadavamal viisil ja abistada inimesi neile sobiva vaimse tervise teenuse leidmisel.
Teenusele saamiseks tuleb esitada taotlus iseteeninduskeskkonnas SPOKU (sotsiaalhoolekandelise abi taotlus).
Teenuseid osutavad psühholoogid Olle Selliov (https://suhteteraapia.setmore.com/) ja Liina Kohu (520 6846).
Liina Kohu osutab lisaks riiklikku perelepitusteenust, mille saamiseks tuleb täita avaldus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas.
Nõustamisteenuseid osutatakse aadressil Saha tee 11, Loo alevik.
Täiendavalt saab teavet nõustamisteenuste kohta vallavalitsuse sotsiaalosakonna töötajatelt.
Lastekaitseseadus kehtestatakse last väärtustava ning lapse arengut soodustava käitumise ja elulaadi kujundamiseks ühiskonnas, last toetava keskkonna loomiseks, lapse huvide esikohale seadmiseks, lapse elukvaliteedi parendamiseks, lapse igakülgse arengu toetamiseks ning tervist ja heaolu ohustavates tingimustes olevale lapsele õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse tagamiseks kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokollidega (edaspidi konventsioon) ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste õigusaktidega.
Perekonnaseadus
Viimati uuendatud 25.06.2026
