Kas sinu kodu püsib elektrikatkestuse ajal soe?

17.11.2026 | 15:36

Kontrolli küttesüsteem ja varutoite võimalused enne pakase saabumist!
Talvine elektrikatkestus võib peatada soojuspumba ja häirida ka kaugküttega maja küttesüsteemi tööd. Toad ei jahtu kohe, kuid pikema katkestuse korral võivad ohtu sattuda inimeste tervis ja hoone torustik.

Seetõttu tasub enne külmade saabumist välja selgitada, milline osa sinu kodu küttest vajab elektrit ja kuidas saab seda ohutult varutoitega töös hoida.

Ka kaugküttega maja vajab elektrit

Õhk-vesi- ja maasoojuspumbad vajavad töötamiseks elektrit. Elektrist sõltuvad ka paljud pelletikatlad, gaasikatlad ja muud kütteseadmed.

Kaugküttega hoones vajavad elektrit soojussõlme pumbad ja automaatika. Kui need seiskuvad, ei pruugi kaugküttevõrgust saadav soojus hoones tavapäraselt radiaatoritesse või põrandaküttesse liikuda.

Loo ja Kostivere kaugküttega majade korteriühistutel tasub kontrollida, kas soojussõlmel on varutoite ühendamise võimalus. Arvestada tuleb, et hoone varutoitest on kasu ainult siis, kui kaugküttevõrk jätkab hoone soojusega varustamist.

Mida teha enne elektrikatkestust?

Eramajas korraldab ettevalmistuse omanik. Kortermajas peab seda eest vedama korteriühistu.

Lase küttesüsteemi hooldajal ja pädeval elektrikul kindlaks teha, millised seadmed vajavad elektrit ning kui suur on nende töö- ja käivitusvõimsus.

  • Lase elektrikul rajada nõuetekohane varutoite ühendus ja ümberlülituslahendus. Generaatorit või akujaama ei tohi ühendada hoone elektrisüsteemiga isetehtud lahenduse kaudu.
  • Vali süsteemile sobiv varutoiteallikas. Telefonide laadimiseks mõeldud akupank ei ole sama mis 230-voldise väljundiga akujaam.
  • Tee kindlaks, kui kaua suudab valitud lahendus küttesüsteemi töös hoida.
  • Katseta varutoidet koos spetsialistiga enne talve.
  • Kortermajas leppige kokku põhivastutaja ja asendaja. Pange kasutusjuhend soojussõlme nähtavale kohale.

Soojuspump vajab tavaliselt palju rohkem elektrit kui kaugküttega maja soojussõlme pumbad ja automaatika. Väike generaator või kaasaskantav akujaam ei pruugi soojuspumpa käivitada ega vajalikku aega töös hoida. Sobivuse peab üle kontrollima seadme paigaldaja või pädev elektrik.

Generaatorit tuleb kasutada ohutult

Kütusel töötava generaatori heitgaasid sisaldavad eluohtlikku vingugaasi. Tavalist kaasaskantavat generaatorit ära kasuta eluruumis, keldris ega suletud garaažis.

  • Paiguta generaator kuiva ja stabiilsesse kohta vastavalt tootja juhistele.
  • Veendu, et heitgaasid ei pääseks uste, akende või ventilatsiooniavade kaudu hoonesse.
  • Ära tangi töötavat või kuuma generaatorit.
  • Ära hoia kütusevaru generaatori kõrval.
  • Ära ületa generaatori lubatud võimsust.
  • Kasuta ainult elektriku rajatud ühendust ja ümberlülituslahendust.
  • Kontrolli suitsu- ja vingugaasiandurite töökorda.

Akujaama kasuta ja lae tootja juhiste järgi kuivas kohas, eemal väljapääsust ja kergesti süttivatest materjalidest. Kahjustatud või paisunud akut ei tohi kasutada.

Mida teha, kui elekter ja küte kaovad?

Kõigepealt kontrolli võrguettevõtja teateid ja tee kindlaks, kas tegemist on elektri-, kaugkütte- või hoonesisese rikkega. Kasuta varutoidet ainult varem läbi proovitud juhendi järgi. Kortermajas teeb seda ühistus kokku lepitud inimene.

Kui küte ei tööta:

  • vali perega olemiseks üks soojem tuba
  • hoia kasutamata ruumide uksed kinni
  • tõmba õhtul kardinad ette ja vähenda tuuletõmbust
  • riietu kihiliselt ning kasuta tekke või magamiskotte
  • tuuluta ruume lühidalt
  • ahju või kamina kasutamisel taga vajalik põlemisõhk
  • ära kasuta grilli, priimust ega gaasipliiti toa kütmiseks
  • eelista küünaldele patareidega lampe
  • kontrolli üksi elavaid lähedasi ja naabreid

Kui majas on lapsed, eakad, haiged või elektrist sõltuvaid meditsiiniseadmeid kasutavad inimesed, küsi abi varakult. Ära oota, kuni kodu on juba tervisele ohtlikult külm.

Pika katkestuse ja torustiku külmumisohu korral võta ühendust küttesüsteemi hooldajaga. Ära hakka küttesüsteemi omal käel tühjendama.

Hoia kodus seitsme päeva varu

Elektrikatkestus võib mõjutada ka veevarustust, toidu valmistamist, sideühendust ja maksevõimalusi.

Kodus võiks olla:

  • vähemalt 50l vett;
  • vähemalt seitsme päeva toit, millest osa saab süüa kuumutamata;
  • regulaarselt kasutatavaid retseptiravimeid ühe kuu vajaduseks;
  • käsimüügiravimeid ja esmaabitarbeid vähemalt nädalaks;
  • tasku- või pealamp ja varupatareid;
  • patareidega või dünamoga raadio;
  • telefoni laadimiseks akupank ja vajalikud juhtmed;
  • soojad riided, tekid või magamiskotid;
  • hügieenitarbed, prügikotid ja veidi sularaha;
  • paberile kirjutatud tähtsad telefoninumbrid;
  • laste, eakate ja lemmikloomade jaoks vajalikud tarbed.

Kontrolli regulaarselt toidu, ravimite ja patareide säilivust.

Kust saada abi?

  • Vahetu ohu, tulekahju, vingugaasihäire või terviserikke korral välju ohust ja helista 112.
  • Riiklikku kriisiinfot saab telefonilt 1247. 
  • Elektririkkest teata oma võrguettevõtjale.
  • Jõelähtme valla planeeritud kerksuskeskused asuvad Loo spordikeskuses, Kostivere noortekeskuses ja Neeme peagi valmivas rahvamajas. Need avatakse vajaduse korral ning ei ole pidevalt avatud ning olenevalt kriisist võib ka nende asukoht muutuda – seega jälgi vallavalitsuse infot.
  • Kerksuskeskuses saab infot ja laadida telefoni ja vajadusel akujaamasid (laadija peab olema endal kaasas). Keskuse avamise ja pakutavate teenuste kohta jälgi Jõelähtme valla veebilehte, sotsiaalmeediat ning külavanema või kogukonna eestseisuse teateid.
  • Kui kodu muutub liiga külmaks, mine võimalusel aegsasti lähedaste juurde või võta ühendust vallaga. 
  • Kerksuskeskus on ajutise abi ja info saamise koht, mitte automaatselt avatud majutuskoht.

Tee juba täna kolm asja:

  1. selgita välja oma küttesüsteemi elektrivajadus;
  2. kontrolli varutoite võimalust;
  3. vaata üle pere seitsme päeva varud.

Sven Jablonski 
kriisinõunik

LAURA RUUL

kommunikatsioonispetsialist

open graph imagesearch block image