Titekivid pole vaid suusoojaks kõnelda. Suuremad lapsed on otsinud, vahel ka soovinud seal endale õde ja venda. Täiskasvanud aga on käinud seal endale lapseõnne loomas või palumas. Sarnaseid kujutelmi kohtame teistelgi rahvastel, mis annab alust arvata, et see traditsioon ulatub aegade hämarusse.
Kummati pole uurijad Eesti titekive seni eriti tähele pannud. Seda on peetud kas liiga argiseks või siis hoopis liiga isiklikuks teemaks. Viimased aastad aga on toonud rohkesti uut teavet. Lisaks mererannale võib titekive leida ka jõgedest. Saare- ja Muhumaal aga on tited toodud peamiselt allikast, ojast või kaevust. Titekive leidub samuti maismaal ning seda ka Harjumaal ja Jõelähtme vallas.
Nii on Vandjala külaplatsi nurgas asuv Hallikivi merest pea 6 km kaugusel. Tiia Nool on kohalikelt vanainimestelt kuulnud selle kivi kohta järgmist: “Ajast aega on vanaemad oma lastelastele rääkinud, et kõik küla lapsed tulevad just selle suure kivi alt. Samuti on see kivi noorte inimeste hulgas tuntud ka armukivina, kus oma esimesed suudlused saadud ja omi peigmehi-pruute peidetud ja kohtamas käidud.”
Kolme aasta eest otsisin arhiiviteate põhjal Kaberneeme Titekivi. 1935. a sündinud Velli Pikaro kõneles, et tema ema Miina olnud küla ämmaemand ning võtnud vastu üle 80 lapse. Öeldi, et Miina toob tited Titekivi tagant. Titekivi asub praegugi Kaberneeme sadama lähedal rannal.
Kaberneeme Titekivi. Kaberneeme põliselanik Endla Aasa (pidil) tuli näitama Titekivi, mille alt ämmaemand otoonud kõik küla tited. A. Kaasik
Huvitav on ka Jõelähtme kihelkonna Randvere (Viimsi v) Kotkakivi pärimus. Kõneldi, et küla tited tõi sellele kivile kotkas.
Osad titekivid on ühtlasi liukivid
Need on paraja kallakuga suuremad kivid, millelt on võimalik istudes liugu lasta. Liukivid on olnud lastele armastatud meelelahutuskohad ning on tänapäevaste liurennide eelkäijad. Täiskasvanud, eriti just naised on aga käinud liukividelt lapseõnne nõutamas.
Rammu Titekivi ja Prangli Punasekivi kohta on teada, et tütarlapsed ja naised, kes last tahtsid, pidid neid kive katsuma, last soovima ja siis liugu laskma. Nii kõneles 1932. a Rammul sündinud Harald Klamas.
Jõelähtme vallas on teada veel kaks liukivi. Parasmäe Liukivi kohta kirjutas arheoloog Vello Lõugas 1973. a: “Siin tasasel maastikul ei ole lastel olnud liulaskmise radasid ja siis on ära kasutatud laugete pikkade nõlvadega kive, kust lapsed lasksid paetükkide peal liugu alla.” Sarnaselt eelmisega on võetud muinsuskaitse alla ka Kostivere Liukivi.
Parasmäe Liukivi. Hiite kuvavõistlus 2024, Nadežda Mihhailova
Kostivere Liukivi kohta on õpetaja Jüri Rebane talletanud 1999. a sellise pärimuse: “Ennemuistsel ajal olla olnud nii, et kui noor neiu tahtnud mehele minna, pidi ta palja tagumikuga liukivilt alla laskma. Sel olnud nii hea mõju, et see neidis lähema aastaga saanudki mehele. Ja kui mõni noorik ei saanud lapsi, pidi temagi selle toimingu tegema.”
Kostivere Liukivi, 2019. Ahto Kaasik.
Kuid vahel on lapseõnne nimel kivilt liugu lasknud mehedki. Risti kihelkonna Hatu küla (Lääne-Harju vald) Andruse talu vanaperemees kõnelenud, et tal on sellepärast nii palju lapsi, et ta on oma koduõuel asunud liukivilt palju alla lasknud.
Kahtlemata leidub Jõelähtme vallas veel tite- ja liukive, mille pärimusi pole seni talletatud. Näiteks lasevad lapsed hea meelega liugu Haapse kandukivilt. Ka naabervallas asuvalt Muuga Kabelikivilt on lapsed hea meelega liugu lasknud ja teevad seda vahest nüüdki. Sellega seotud pärimusi aga pole seni talletatud. Samuti äratab tähelepanu, et Kuusalu kihelkonna mereäärse 24 titekivi kohta on Jõelähtmes teada vaid 2 sarnast
Uurimustöö autor Ahto Kaasik kutsub üles jagama teadmisi tite- ja liukivide ning teiste lapseõnnega seotud looduspaikade kohta
Kui teate mõnda tite- või liukivi või ka muud lapseõnnega seotud looduspaika, siis palun andke sellest teada. Teretulnud on ka teated silmaallikatest, ohvrikividest ja hiiepuudest. Ühtviisi väärtuslikud on nii pärimused, vanad fotod kui ka mälestused sellistest paikadest. Selline teave pakub huvi ka siis, kui paik on juba kaardile kantud.
Selliseid pärimusi tasub kindlasti küsida ka oma vanematelt ja vanavanematelt.
Teated on oodatud: [email protected] või tel 5668689
