19. juulil oli Uusküla külaplats taas täis sagimist, kohtumisi ja rõõmsat meeleolu – toimus Uusküla külaseltsi eestvedamisel traditsiooniline perepäev, mis oli tänavu tavapärasest pidulikum. Põhjust selleks jagus, sest üheskoos tähistati Uusküla esmamainimise 535. aastapäeva. Perepäev oli ühtlasi osa Muuga kohvikutepäevast ning tõi külaplatsile nii oma küla rahvast kui ka külalisi lähemalt ja kaugemalt.
535 aastat on ühe küla loos väärikas verstapost. Kuigi inimesed elasid Harjumaa rannikualadel juba palju varem, pärinevad esimesed kirjalikud teated Uuskülast 1491. aastast. Toona kuulus küla Maardu mõisale ning koos mõisa teiste küladega Jõelähtme kirikukihelkonda.
Uusküla esimesteks elanikeks peetakse tõenäoliselt rannarootslasi, kes asusid Eesti rannikualadele elama alates 13. sajandi lõpus. Mereäärne asukoht võimaldas neil jätkata harjumuspärast eluviisi ning elatist saadi eelkõige kala- ja hülgepüügist. Rannarootslased olid pikka aega vabad inimesed, kes mõisale teotööd ei teinud, vaid tasusid renti peamiselt loodussaadustes. Nende kasutada olid rannikuäärsed põllud, metsad, heinamaad ja püügikohad.
16. sajandi esimesest veerandist hakkas Uuskülla sisemaalt elama asuma ka eestlasi ning kujunes rootsi-eesti segaasustus. Aja jooksul muutus eestlaste osakaal valdavaks. 1725–1726 aasta adramaarevisjoni järgi oli Uuskülas üheksa talukohta ja seal elas 55 inimest. Üheksa talukohta oli külas ka 1782. aasta hingeloendi andmetel.
Sajandite jooksul on muutunud riigikord, halduspiirid ja Uusküla kuuluvus
Küla on olnud Maardu, Nehatu ja Iru valla koosseisus ning kuulunud erinevate külanõukogude alla. Vahepeal kaotas Uusküla koguni iseseisva küla staatuse ja arvati Kallavere küla koosseisu. Uus peatükk algas 1992. aastal, mil taasasutati Jõelähtme vald ja taastati ka iseseisev Uusküla. Sellest ajast alates on Uusküla kuulunud Jõelähtme valda.
Kui vanasti sõltus rannaküla elu suuresti merest, kalapüügist ja põllumaast, siis tänapäeval hoiavad küla elavana eelkõige siin elavad inimesed ja ühised ettevõtmised. Heaks näiteks oligi 19. juuli perepäev, kus tegevust jätkus igale vanusele.
PEREPÄEVAL OLID KOHAL: politsei, Jõelähtme Naiskodukaitse ja Kaitseliidu Rävala malevkond, kelle juures sai tutvuda nende tegemiste ja varustusega. Merkuuri mobiilses töötoas said lapsed ja noored aga ise käed külge panna ning valmistada tänavapinksi reketeid ja spinnereid. Lastele pakkus erilist rõõmu võimalus ponidega sõita.
Külaplatsil oli avatud Uusküla taluturg ning toimus kirbuturg, kus sai uudistada ja endale midagi põnevat leida. Kehakinnituse eest hoolitsesid Tibuburks, Krõbe Kärss ja Magus Pidu. Kes soovis keset perepäeva sagimist korraks aja maha võtta, sai Koila Koja juures nautida kiirmassaaži. Nii leidus päeva jooksul tegevust neile, kes soovisid meisterdada, uudistada, maiustada, sisseoste teha või lihtsalt heas seltskonnas suvepäeva nautida.
Nagu eestimaisele suvele kombeks käis üle külaplatsi ka kerge vihmasabin. Peomeeleolu see aga ei rikkunud. Rahvast jagus kogu päevaks ning väike vihm andis pigem põhjuse korraks varju alla koguneda ja seejärel tegevustega jätkata.
Päevale pani meeleoluka punkti Wäike Tantsuteater MERI etendusega „Bremeni linna moosekandid“. Tuttav lugu, värvikad tegelased ja hoogne esitus sobisid perepäeva lõpetuseks suurepäraselt. Kuna 535. sünnipäev ei saa mööduda ilma sünnipäevakoogita, pakkus Uusküla külaselts kõigile pidupäeva puhul ka kooki.
Suur tänu kõigile perepäeva korraldajatele, eestvedajatele, toetajatele, osalejatele, kauplejatele, esinejatele ja külalistele, kes aitasid Uusküla 535. aastapäeva muuta meeldejäävaks.
Tõnis Tuudes
Uusküla külavanem
