Rebala muinsuskaitseala on ainus inimese ja looduse pikaajalisel koosmõjul väljakujunenud pärandmaastikku kaitsev ala ning üks suurima arheoloogiamälestiste tihedusega piirkondi Eestis. Pärandmaastik hõlmab ajaloolisi külasüdameid ja asustusalasid, arheoloogiamälestisi ja arheoloogilist kultuurkihti, pärandniite, põllu-, heina- ja karjamaid ning ajalooliselt kujunenud metsaseid alasid. Võrreldes linnaliste muinsuskaitsealadega on Rebala puhul seega suurem rõhk arheoloogiapärandi, avatud maastike ja maastiku struktuuri kaitsel ning väiksem rõhk ehitistel – põhiväärtuseks on avatud maa-alad, kus hoonestus on koondunud külatuumikutesse või maastikul hajutatud.
Muinsuskaitsealal paikneb ligikaudu 300 arheoloogiamälestist, üle 20 ehitismälestise, ajaloolised looduslikud pühapaigad ning sadu pärandkultuuri objekte (kiviaiad, paevõtukohad, kaevud, kivihunnikud, põlispuud jms). See näitab, kuivõrd suurt hulka kultuuriväärtusi koondava alaga on tegemist.
„Rebala puhul on tegemist ainulaadse, väga rikkaliku ajaloopärandiga maastikuga, mille kujunemises on olulist rolli mänginud seal aastatuhandete jooksul elanud inimesed. Uus kaitsekord aitab tagada, et see eriline looduse ja inimese koosloomes tekkinud ala ning sealne mitmekihiline kultuuripärand säiliks ka tulevastele põlvedele, võimaldades samas paindlikumat lähenemist nii kogukondadele kui ka maaomanikele," ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Rebala vanimad asustusjäljed pärinevad juba nooremast kiviajast umbes 5000 aastat tagasi, mistõttu saab piirkonda pidada Eesti üheks vanimaks säilinud kultuuriväärtuslikuks maastikuks. Sellest ajast alates on inimesed sealset maastikku kujundanud ja muutnud, rajades kivikalmeid, põlde, hooneid ja külasid.
Muinsuskaitsealal on hästi säilinud ajalooline keskkond, mille moodustavad avatud maastik koos arheoloogiapärandiga, ajalooline maakasutuse ja asustusstruktuur ehk külade, teede, metsa, heina-, karja- ja põllumaade omavaheline paigutus, külavormid, külatänavad ja -teed ning kultuuriväärtuslik puit- ja paekivist hoonestus. Arheoloogiline aines on rikkalik ning säilitamist väärivaid ehituskonstruktsioone, -detaile ja -elemente leidub palju.
Rebala muinsuskaitseala loodi 1987. aastal. 2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust, seni piiranguid reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2016. aastal.
Kaitsekorra kohta saab lähemalt lugeda muinsuskaitseameti kodulehel.
Lisainfo:
Reesi Sild
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
628 2381
[email protected]
